"Päästetöötajad peavad tundma, et riik mõistab nende töö iseloomu ning hindab nende panust. Sellise tervist kahjustava töö puhul peame toetama vanaduspensioni eel staažikaid päästetöötajaid, kui nende tervis ei luba enam kutsetööga jätkata," sõnas Jaani.

Jaani sõnul peab riik seetõttu pikendama vanaduspensioni oote toetuse maksmist kolmelt aastalt viiele. Ministri hinnangul on olulisel kohal ka 10-50-protsendiline pensionikasvu jätk päästetöötajatele, kel on tööstaaži vähemalt 10 aastat.

Vanaduspensioni suurenduse staaži saaks eelnõu kohaselt koguda varasema 2023. aasta asemel 2043. aastani.

"Ühtlasi on kokkuleppel ametiühingutega otsustatud väljateenitud aastate pensioni staaži kogumist jätkata aastani 2036, mil hakkavad järk-järgult lõppema ka politseipensionide määramised. Eesmärk peab olema tasustada eriteenistujaid väärikalt juba töö tegemise ajal," ütles Jaani.

Minister lisas, et tänase seisuga kaoks 2025. aastal võimalus päästjatel saada töötamise ajal ka väljateenitud aastate pensionit, mis vähendaks oluliselt nende motivatsiooni päästjana jätkata. 

"Selleks, et väärtustada päästjate tööd olukorras, kus nad on oma tööga pensioni välja teeninud, kuid me vajame nende teeneid edasi, on oluline anda võimalus päästeteenistuses jätkamisel ka väljateenitud pensionit saada. Me ei saa riigina endale lubada nende täies elujõus ja äärmiselt vajalikku kutsetööd tegevate meeste kaotamist mõnele teisele tööle, mistõttu jätkame väljateenitud aastate pensioni maksmist 25-aastase staažiga päästjatele ka kutsetööl jätkates," ütles Jaani.

Ministri sõnul peaks politseinike palga- ja pensionisüsteemi vastama avaliku teenistuse palgasüsteemile. "Praegune keeruline ja mitmest erinevast komponendist koosnev palk ei ole piisavalt läbipaistev ning jätab politseinikud eripensioni määramisel ebavõrdsesse seisu. Saame edaspidi rääkida politseinike põhipalgast, mis on selge, sisaldab kõiki vajalikke lisatasusid ja tagab ühtlasi võrdse kohtlemise eripensioni arvestamisel," sõnas Jaani.

Eelnõuga ühtlustatakse ka juhtide ametiaegu, sealjuures muudetakse ametite peadirektorite asetäitjate ametikohad tähtajaliseks. Ministri hinnangul soodustab see roteerumist ja kasvatab kompetentsi. "Süsteemis, kus peadirektori ja prefektide teenistus on tähtajaline, on igati loogiline, et ka peadirektori asetäitjate ametikohad sama reeglit järgivad," sõnas ta.

Muudatus puudutab ka vabatahtlikele laienevaid hüvesid. "Selleks võrdsustame vabatahtlike ja nende perekonnaliikmete hukkumise ning vigastuse hüvitised kutseliste teenistujate ja nende perekonnaliikmete hüvitistega. Ei ole ühtegi põhjust, miks meie turvalisuse tagamisel peaks vabatahtlikel ja kutselistel teenistujatel vahet tegema," ütles Jaani.

Abipolitseinikele on plaanis luua eraldi kriisiroll, mis annab erakorralisetel sündmustel võrdsed õigused politseiniga. "Sellisel juhul on abipolitseinikul õigus kriiside lahendamise ajal keelduda töö tegemisest tööandja juures ja saada tasustamata puhkust väljaõppe ajaks, samuti saada hüvitist saamata töötasu või palga eest," märkis minister.

Siseminister tutvustab eelnõud valitsusele novembri alguses. Seejärel otsustab valitsus eelnõu algatamise ja riigikogule esitamise.