LHV: veerand pensioniraha välja võtnutest on raha ära kulutanud

{{1634905320000 | amCalendar}}
Raha
Raha Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

LHV panga analüüsi kohaselt oli septembri lõpu seisuga 40 protsenti teisest pensionisambast lahkunud panga klientidest praeguseks välja võetud raha kasutusse võtnud. Veerand raha välja võtnutest on praeguseks selle juba ära kulutanud.

Pank analüüsis klientide isikustamata andmeid ning võrdles tehinguid ja maksekäitumist eelmiste kuudega.

"Laias laastus võib öelda, et kolmandik sellest rahast on läinud kõikvõimalike laenude tagasimakseks. On need siis kõrgema intressiga tarbimislaenud, aga on makstud tagasi ka madalama intressiga eluasemelaene, kellel on jäägid väiksemad olnud ja väljavõetud summast on piisanud," rääkis LHV panga analüütik Kristo Aab "Vikerhommikule".

"Paraku ligi kolmandik on sellest ka selliseid ülekandeid või tehinguid, kuhu me taha ei näe, kas siis enda kontole kuskile mujale panka või siis kellelegi teisele," kirjeldas Aab. 

Laenudest ja ülekannetest üle jäänud kolmandik jaguneb samuti kolmeks ehk otse tarbimisse läinud rahaks, püsivamateks tarbekulutusteks ja kümnendik on ka iseseisvalt investeeritud. 

"Raha kulutamine on ka üsna palju sõltunud sellest, et kui palju inimestel hoiusel enne raha oli. Inimestel, kellel tegelikult enne makse laekumist oli kontol suurem hulk raha, nemad praktiliselt ei olegi oma väljaminekuid muutnud, nemad seda raha suuresti puutunud ei ole," rääkis Aab. 23 protsenti lahkujatest ei ole saadud raha veel puutunud.

"Ülejäänutest võib öelda, et ligikaudu veerand inimestest on tegelikult juba tänaseks kogu selle raha ära pannud kuskile," märkis Aab. 

Välja võetud raha on suunatud ka investeerimisse, seda Aabi sõnul siiski vähe ligikaudu 10 protsenti raha välja võtnud inimestest.

"Septembri algus oli tegelikult nii Balti turgudel kui ka maailma turgudel väikest viisi aktsiaturgude tipp. Kes sellel hetkel oma raha välja võtsid või kasutasid pensioni investeerimiskonto võimalust, siis tegelikult võib öelda, et selline väiksemat sorti õppetund oli kohe olemas: esimesed ostud tehti turu tipust," rääkis Aab.

"Tuleb tõdeda, et näiteks pensioni investeerimiskontol ikkagi paistab olevat teadlikum klient, seal on ka päris palju raha siis hoitud lihtsalt kontol ja tõenäoliselt oodatakse soodsamat momenti, kuna turgudele siseneda," ütles analüütik.

Pensioniraha investeeringutesse suunamisele on Aabi sõnul samuti erinevalt lähenetud. "Seal on selliseid, kes sisenesid Balti turgudele, on inimesi, kes ostavad krüptofonde, inimesi, kes paigutavad laialt laialdasemalt indeksfondidesse, ostetakse üksikaktsiaid. Seal ei ole sellist väga suurt klasterdumist ühe varaklassi taha."

Aabi sõnul on teise samba fondide keskmise tootlusega olnud iseseisvalt PIK-iga investeerinute tootlus veidi madalam. "Eks see on ka natuke mõistetav, et investeeritakse ikkagi veidi riskantsematesse varaklassidesse. Võlakirjadesse väga raha ei paigutata ja pensionifondid selles mõttes langeval turul saavad vähem pihta. Aga need vahed ei ole väga suured, seal hirmuks või paanikaks põhjust ei ole," märkis ta.

Selle osas, kas ja kuidas pensioniraha kasutamine on prognoositust erinenud, suuri üllatusi ei ole. "Enne reformi jõustumist oli ühiskonnas arutelu, mis selle tulemus saab olema. Kas inimesed hakkavad iseseisvalt raha investeerima või see tarbitakse ära," rääkis Aab. Tema sõnul on siiski seisukohad erinevad, kuidas suhtuda sellesse, kas laenude tagasi maksmist või kinnisvara ostu saab suhtuda raha tarbimise või ära kulutamisena.

"Aga tegelikult ühiskonnale laiema pildina – kui me mõtleme sellele, et see raha oli mõeldud ikkagi säästmiseks pensioni jaoks, siis selles pildis tundub, et nendest vahenditest palju alles ei jää," ütles Aab.

Swedbank: PIK-i raha pannakse Enefit Greeni

Swedbanki investeerimise- ja pensioni valdkonnajuht Kaire Peiki sõnul on teise samba väljamaksetest laekunud summadest veel pool inimeste arvelduskontodel. 

Väljamakstud rahast on seitse protsenti investeeritud läbi väärtpaberikonto ja 13 protsenti pandud tähtajalisele hoiusele. 

Neist, kes soovisid pensioni investeerimiskonto kaudu investeerida on oktoobri keskpaigaks suurem osa ka investeerima asunud. "PIK-i varadest on 37 protsenti rahas ning ülejäänud summad investeeritud väärtpaberitesse," rääkis Peik. 

Populaarseimaks investeeringuks PIK-il on praegu Enefit Greeni aktsia. Peiki sõnul püsivad populaarsemate investeeringute hulgas Baltikumi aktsiad. "Edetabelit juhivad pankade aktsiad ning samuti erinevad Swedbank Roburi fondid," lisas Peik.  

Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuhi Anne Pärgma sõnul otsustasid paljud pensioniraha arvelt enda laenukohustusi vähendada. Ennetähtaegselt lõpetas septembris kogu laenu 1120 laenuvõtjat, keskmine summa 10 000 eurot. Osaliselt tagastati laenu ligi 1650 korral, keskmiselt 4500 eurot.

Pensioniraha kasutatakse kinnisvaraostul omafinantseeringuna. "Laenusoovijad on enesekindlad, sest varasemalt uurisid nad maksevõime kohta, nüüd on omafinantseering olemas ning varad välja valitud ja jõutakse kiiremini kodu ostu tehinguni. Võib öelda, et inimeste jaoks on see ikkagi pikalt kaalutletud otsus," rääkis Pärgma.  

Toimetaja: Barbara Oja

Allikas: "Vikerhommik"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: