"Insight": uus meetod internetis raha teenida – veebikerjused
Kaastundlike inimeste häid kavatsusi kasutavad ära veebikerjused, kes jutustavad haledaid lugusid ja paluvad neile üle kanda väikseid summasid, mida vajavat elamiseks, haigele lapsele ravimite ostmiseks jne. Sel moel võib kuus senthaaval kokku saada päris korraliku summa. Juriidiliselt sellist tegevust aga kelmuseks ei loeta, edastab ETV+ saade "Insight".
Üle saja heategevusfondi Südamete Soojus vabatahtliku ja ligi viiskümmend fondi MamaAbi vabatahtlikku said ühismeedias umbes ühesuguse teate kelleltki Ksenijalt. Nende teadete saatja maalis oma elust masendava pildi: rääkis, et laps on haige, perel pole raha mähkmete ja ravimite ostmiseks. Loomulikult ei saanud vabatahtlikud, valdavalt ise naised ja emad, sellist appikarjet ignoreerida. Oli neid, kes pakkusid toiduaineid ja ravimeid, mõned saatsid ka raha. Õnneks olid Ksenija palutud summad väikesed, jäädes 10-15 euro kanti.
"Ta saatis mulle sõnumeid, et tal on vaja raha lapse toitmiseks, et tal on keeruline olukord," räägib "Insightile" esimene allikas, kes soovib jääda anonüümseks.
Naine tegi 10-eurose ülekande, kuid sellega asi ei lõppenud.
"Ta hakkas mulle süstemaatiliselt pikki kirju saatma. Kirjutas: "Anun sind, on sul siis raske aidata?" jätkas ajakirjaniku vestluskaaslane on jutustust.
Järgmine naine jutustab meile praktiliselt sama loo, ainult ühe väikese erandiga: talle kirjutati teise nime all ja teiselt kontolt. Pangakonto number ja lapse nimi olid siiski samad, seega on jutt kindlasti samast inimesest.
Tuntud heategevusfondi Südamete Soojus asutaja Anna Tõnissaar-Rehema muutus toimunust kuuldes murelikuks. Ta hakkas asja uurima ja küsis fondi Facebooki lehel vabatahtlikelt, kas keegi on veel sellise naisega kokku puutunud. Selleks hetkeks oli juba selge, et "Ksenija" tegutseb erinevate kontode alt, kuid tema pangakontona on alati ära toodud tema lapse konto.
"Sain kokku ligi 90 sõnumit, e-kirja ja kommentaari inimestelt, kelle poole ta oli pöördunud. Teda aidanud inimeste arvu järgi võin öelda, et pampersite puudust ei tohiks tal enam olla," jagab Anna Tõnissaar-Rehema oma juurdluse tulemusi.
Kommentaaridesse ilmus ka teave, et Ksenijat tuntakse Narvas, kus ta elab pooleldi asotsiaalset elu.
"See on rahateenimise meetod," on Anna Tõnissaar-Rehema kindel. "Kaasata osavõtlikke inimesi. Saadad korralike avataride ja profiilidega inimestele abipalveid. Päevas võid koguda 60 kuni 100 eurot."
Sellega nõustub ka heategevusfondi MamaAbi asutaja Anna Oganesova. Ksenijat tuntakse ka seal. Esmalt pöördus ta fondi poole, kuid et fond raha ei jaga, hakkas naine kirjutama isiklikult vabatahtlikele.
"Kirjad olid sellised, et survestamist mitte tunda oli võimatu," räägib Anna Oganesova.
Kerjuste hiilgus ja viletsus
"Insightil" õnnestus kokku saada ja rääkida Ksenija endaga, kes väidab, et teda laimatakse. Naise elamistingimused jätavad soovida.
"Ma ei eita, et olen inimestelt raha palunud. Aga ma pole kunagi palunud üle 20 euro," ütleb Ksenija.
Kuidas siis suhtuda kommentaaridesse, kus ligi sada vabatahtlikku väidab, et on Ksenijalt sõnumeid saanud?
"See on vale," kinnitab Ksenija. "Võis olla kuskil 20 inimest. Umbes kuus inimest vastas."
Ksenija muu hulgas tänab oma Facebooki lehel 44 inimest, kes on teda rahaga aidanud. Tundub, et naine ei mäleta enam ise ka, kui palju sõnumeid ta saatis ja kuid palju teda aidati.
Elamistingimuste järgi otsustades vajab Ksenija kindlasti abi, kuid sotsiaalteenistusi naine kardab. Lapsi on Ksenijal kokku neli. Kaks last on temalt juba ära võetud, üks elab oma isaga ja noorim, pooleteiseaastane, on Ksenija juures. Tema pangakontole naine raha kogubki. Narva sotsiaalabiasutused keeldusid juhtumit kommenteerimast. Lastele ja nende edasisele saatusele mõeldes ei tundu aga veebis kerjamine olevat kõige parem viis neid perekonda tagasi tuua.
Seaduse silmis ei ole selline kerjamine kelmus, sest kaastundlikud inimesed otsustavad ise, kellele oma raha jagada. Siiski on vabatahtlikud veendunud, et see mõjutab negatiivselt inimeste soovi aidata. Ühe petise tõttu kannatavad tõelised abivajajad.
Politsei seda konkreetset juhtumit ei kommenteeri, üldiselt aga on aferistide ja sulide arv internetis viimasel ajal kasvanud.
"Üks viimaseid näiteid oli selline: tütarlaps pani kirja oma venna haigusloo ja palus tema ravimiseks raha, kuid kelmid kopeerisid tema postituse ja asendasid tema pangakonto andmed enda omadega. Antud juhul on tõesti tegemist kelmusega," räägib veebikonstaabel Jana Frolova-Alferjev.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi