Võrreldes 2020. aasta augusti lõpu seisuga on eelarve defitsiit 171 miljonit eurot väiksem, mis tuleneb peamiselt suurenenud maksulaekumisest ning eelmise aastaga võrreldes väiksematest lisaeelarve kuludest, ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhtivanalüütik Risto Kaarna pressiteate vahendusel.

Eurostat on andnud Eestile juhise, mille järgi tuleb riigipoolsete teise samba maksete peatamist käsitleda võlakohustusena erasektorile, mis tähendab, et kui varasemalt oli see arvestatud riigieelarve tuluna, siis nüüd seda niimoodi kajastada ei saa. Võrreldes varasemaga on riigi raamatupidamises eelarvepositsiooni korrigeeritud eelmisel aastal -147,5 miljoni euro ning käesoleval aastal -205,5 miljoni euro võrra, ütles Kaarna.

Töötukassa eelarve puudujääk ulatus augusti lõpuks kasvanud töötuskindlustushüvitiste ning palgatoetuse meetme kulude tõttu 29,4 miljoni euroni. Samas 2020. aasta kaheksa esimese kuuga võrreldes oli puudujääk 274,5 miljoni euro võrra väiksem, kuna lisaeelarvega kavandatud palgatoetuse meede oli sel aastal mahult väiksem ning samuti kaeti osa kuludest lisaeelarvega töötukassale eraldatud vahenditest.

Haigekassa eelarve ülejääk on möödunud aastaga võrreldes kasvanud 50 miljoni euro võrra 92,4 miljoni euroni riigieelarvest antud tegevustoetuse tõttu kompenseerimaks kriisieelsest tasemest väiksemat sotsiaalmaksu laekumist.

Kohalike omavalitsuste eelarve ülejääk vähenes augustis 63,6 miljoni euro võrra 10,2 miljoni euroni. Möödunud aastaga võrreldes on ülejääk 123,3 miljonit eurot väiksem peamiselt aktiivse investeerimistegevuse tõttu.

"Kuigi riik on eraldanud omavalitsustele üsna suures mahus investeeringutoetusi, saab neid raamatupidamises arvestada projektide lõppemisel. Ehk teisisõnu, suurem miinus tuleneb poolikutest investeeringutest. Põhitegevuse tulem on sarnane eelmise aastaga;" ütles Kaarna.