Endla teatrilugu algab aga oma maja ehitamisest palju varem ja see kajastub näituselegi.

Juba 1875. aastal koostasid Pärnu kandi aktiivsemad käsitöölised, meistrid, kaupmehed ja haritlased Carl Robert Jakobsoni eestvõttel uue laulu- ja mänguseltsi põhikirja, eeskuju võeti Vanemuise seltsist. Põhikiri saadeti Peterburi kinnitamiseks, kinnitus saabus 1878. Selle järgi tähistati 2018. aastal teatri 140. aastapäeva.

Suurt teatriajaloo näitust asus muuseum ette valmistama juba aasta tagasi.  

"Väga suur hulk fotosid on Pärnu muuseumi kogudest ja ka Eesti teatri ja muusikamuuseumi kogudest on väga suur osa, ka erakogudest," rääkis näituse koostaja Kristiina Vunk.

Endla teatrimaja ehitati Rüütli tänava lõppu, praegu asub selles kohas hotell Pärnus.

Selle maja saatus kujunes kurvaks. 1918. aasta veebruaris kuulutati teatrimaja rõdult välja Eesti Vabariik ja see oli ka põhjus, miks sõja ajal küll tulekahjus kannatada saanud teatrihoone, mida oleks olnud võimalik taastada, lasti 1961. aasta 6. märtsil õhku. Praegu läheb Endlal hästi.

"Praegu on meil näitetrupis 23 näitlejat, teatris töötab kokku 110 inimest. Trupp on neist põhiline, aga siin on veel palju vajalikke ameteid, sest teater on meeskonnatöö, üksi ei suuda me keegi palju ära teha. 110 hulgas on peale näitlejate veel lavastajad, kunstnikud, dramaturgid, muusikud ja palju tehnilisi töötajaid, kellest sõltub ka väga palju, kuidas üks või teine lavastus publiku ees lahti rullub," rääkis teatrijuht Roland Leesment.

Leesmenti sõnul läheb praegu teatril hästi. "Vaatamata kõigele, vaatamata ümbritsevale oleme ikkagi suhteliselt hea tervise juures. Loominguline potentsiaal on minu arvates üsna kõrge, samas on meil veel piisavalt kasvuruumi," ütles ta.