ERR Washingtonis: mõrad USA ühiskonnas ei näita kadumise märke

{{1635188040000 | amCalendar}}
Foto: Rene Suurkaev / ERR

USA ühiskonna aina suuremast lõhenemisest on räägitud juba mitu aastat ja need mõrad ei näita kadumise märke. Sisevastuolud on nii suured, et mõlgutatakse mõtteid isegi võimaluse üle, et see riik võib mõraneda - näiteks eraldub Texase osariik, vahendas "Välisilm".

Sügavad erimeelsused ühiskonnas püsivad seoses kliimamuutuse, hariduse, koroonaviiruse, abordi- ja rassiõigustega.

"Lisaks sellele vastumeelsusele, mida paljud tunnevad poliitiliste vastaste suhtes, kasvab ka pahameel kogu riigi ja selle ajaloo vastu. Tundub, et inimesed ei armasta enam USA-d nii nagu varem ja ühtsustunde puudumine võib olla üks samm riigi lagunemise poole," rääkis poliitikaanalüütik Kim Iversen.

"USA edaspidine ühtsus ei ole garanteeritud ja seisame silmitsi oluliste sotsiaalsete, kultuuriliste, poliitiliste ja usuliste jõududega, mis tõmbavad meid pigem teineteisest eemale kui lükkavad kokku," ütles poliitikaanalüütik David French.

French on kirjutanud raamatu USA võimalikust lagunemisest, keskendudes eelkõige konservatiivsema Texase ja liberaalsema California osariigi eraldumisele. Tema sõnul on märkimisväärne, et ameeriklased elavad aina rohkem sarnaste poliitiliste vaadetega kogukondades.

"Kui sarnaste vaadetega inimesed kogunevad, siis nad muutuvad üldiselt ekstreemsemaks. Nad ei muutu tavaliselt mõistlikumaks, vaid nende vaated juurduvad ja on ekstreemsemad. Seda on näha kogu riigis, et n-ö punaste ja siniste toetajate vaated juurduvad niivõrd palju, et nad ei soovi kuulda vastuarvamusi," selgitas French.

"See on uskumatu, et ameeriklased ei suuda üksteisega rääkida või üksteist mõista, kui nad saavad teada, et keegi on sinise või punase maakonna elanik, liberaal või konservatiiv. See juhtub isegi jõulu- ja tänupühalauas," ütles poliitikaanalüütik Doug Casey.

Aina rohkem ameeriklasi kasvab üles ka sissetulekuga seotud mullis. Casey sõnul tuleb enamik tähtsate otsuste tegijaid kõrgemast keskklassist, kellel puudub kokkupuude nii-öelda päris töölisklassiga. Tegelikust olukorrast irdunud poliitilised plaanid tekitavad aga aina suuremat viha, mida on võimatu hallata.

"Mida juhitamatum on USA, sest riik muutub aina keerulisemaks ja rikkamaks, seda rohkem üritavad inimesed Washingtonis igat pisiasja juhtida. See on plahvatusohtlik olukord," ütles Casey.

Ta rõhutas, et libertaarina toetab ta USA lagunemist väiksemateks iseseisvateks riikideks ja arvab, et see on ka äärmiselt tõenäoline. Samas ei oska ta ennustada, kuidas taoline lahutusprotsess võiks välja näha.

Kim Iverseni sõnul on USA meedias flirditud kodusõja ideega, mis ei tähendaks ilmtingimata relvakonflikti.

"Kodusõda algaks tõenäoliselt siis, kui osariigivalitsus eiraks mingil viisil föderaalvalitsust. Föderaalvalitsus üritaks osariigiga läbi rääkida ja kui see ei töötaks, siis nad prooviksid neid veenda föderaalressurssidele ligipääsu piiramisega," selgitas Iversen.

"Kui USA ei muuda kurssi, kui ei toimu põhjapanevat kursimuutust, mis viiks meid eemale sellest vaenulikkusest ja lõhestatusest, siis riskime selle riigi lagunemisega," sõnas French.

Tema sõnul oleks lagunemine ohtlik, sest see tähendaks, et ameeriklased kaotaksid maailmas juhtrolli, Venemaa ja Hiina kasvaksid veel võimsamaks ja maailmamajandus saaks enneolematu löögi. Samuti ei jookse erakondlikud piirid enam nii selgesti osariikide, vaid maakondade ja linnade vahel, mis muudaks igasuguse eraldumise juriidiliselt veel keerulisemaks.

"Me oleme läbi elanud mitu murrangulist perioodi ja enamjaolt ei ole me neist mitte ainult välja tulnud, vaid välja tulnud parematena. Minevik ei tohiks meid muuta laisaks, aga see võiks meile anda teatud kindlustunde, et suudame ameeriklastena olla üle sügavatest lõhedest," rääkis French.

Küll aga tundub tema sõnul, et mitmeks osaks on lagunemas kongressi kaks erakonda, sest nii vabariiklaste kui ka demokraatide seesmised lõhed pidurdavad aina rohkem valitsuse tööd. Lisaks teatas hiljuti demokraatide endine presidendikandidaat Andrew Yang, et kavatseb luua uue erakonna.

Andreas Kaju: USA-s on süsteemsed probleemid

USA poliitika ekspert Andreas Kaju rääkis saates, et USA põhiseaduses pole võimalust, et üks osariik riigist lahku lööks.

Ta märkis samas, et jutud osariikide lahkulöömise võimalusest on tekkinud sellest, et paljud osariigid on hakanud üksteisest erinema ehk tekkinud on n-ö punased ehk vabariiklaste osariigid ja sinised ehk demokraatide osariigid. Kaju sõnul ei ole erilist tõenäosust, et järgmised või ülejärgmised valimised võiks üht- või teistpidi muutust tuua.

"Osariigid on muutunud väga omanäoliseks ja poliitilist mitmekesisust enam ei ole. Ja kui sa oled parasjagu punane osariik ehk vabariiklaste käes kümnendite kaupa olev osariik ja Washingtonis valitsevad parasjagu demokraatlikud meeleolud, siis sul tekibki tunne, et miks sa peaks laskma nendel tüüpidel mikromanageerida," rääkis Kaju.

Ta selgitas, et pärast teist maailmasõda 1950. aastatest kuni 1990. aastateni oli sageli nii, et kui igast osariigist valiti kaks senaatorit, siis need olid tihti üks vabariiklane ja üks demokraat. Tihti juhtus ka nii, et kui ühest osariigist olid mõlemad näiteks vabariiklasest senaatorid, siis järgmised presidendivalimised tõid sellest osariigist valijate toetuse vastaspoole kandidaadile. 1990. aastatel see muutus.

"Viimased 30 aastat on see protsess läinud teises suunas ehk kõik osariigid on muutunud väga omanäolisteks, väga homogeenseteks - vabariiklastest valijad valivad vabariiklikes osariikides vabariiklastest senaatoreid ja vabariiklastest presidente. Ja see süvendabki lahkulöömismeeleolusid, olgugi et neid võib pidada tänapäeval veel perspektiivituks."

Kaju hinnangul on USA-s süsteemseid probleeme. "Ameeriklased arvavad, et nad on erandlik riik ja osaliselt nad seda ongi, sest see on ainus sellise mastaabiga riik, mis ei ole ehitatud ühe rahvuskillu ümber, vaid idee ümber - idee vabadusest. Ja selle üle, mida see vabadus tähendab ja kelle vabadusi selle vabadusega peaks kaitsma, vaieldakse ka 250 aastat hiljem," selgitas Kaju USA ühiskonna lõhe põhjuseid.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: