Lasteaiad kardavad koroonaviiruse tuvastamata levikut

Lasteaed
Lasteaed Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Lasteaialapsed põevad üldiselt viirust kergelt, aga võivad seda edasi kanda asümptomaatiliselt. Kuna lapsi ei testita, muretsevad lasteaiajuhid, et lasteaedades võivad vohada tuvastamata kolded.

Alushariduse juhtide ühenduse esimees ja Tartu Meelespea lasteaia juhataja Heda Kala kirjeldab, et kohati on rühmades kohal vaid paar last. Lasteaed ei tea, kas tõbise lapse puhul on tegemist koroonaviiruse nakkusega või tavapärase külmetusega.

"Kui kohusetundlik lapsevanem laseb lapse testida, selgub, et ongi Covid-positiivne. Meil on olnud neid juhtumeid ka kõige pisematel ehk lastehoius, kaheaastaste puhul. Kui ühe lapse puhul selgub, et laps on positiivne, siis alles teised vanemad kiirustavad testima," rääkis Kala.

Kala lisas, et statistikas kajastuvad vaid testiga kinnitatud haigestumised. Järelikult, ütleb Kala, ei teata, kui palju on testimata nakkusohtlikke lapsi.

Haridustöötajate liidu tegevjuht Reemo Voltri ütleb, et ka lasteaedades võiks lapsi regulaarselt testida.

"See on juba hilja, kui õpetaja läheb haigusnähtude tõttu testima ja saab teada, et ta on positiivne. Siis on suure tõenäosusega seal juba pool rühma või terve rühm nakatunud. Me ei tee ikkagi mitte midagi, isegi siis me ei testi neid. Me ei saa teada, kus kohas ja kui palju seda viirust on. Ka kodudel jääb info saamata," sõnas Voltri.

Haridusministri nõunik Mario Kadastik selgitas, et viiruse levik on selgelt seitsme- kuni üheksa-aastaste laste seas kiirem, seega hakatakse ka koolides regulaarselt õpilasi testima.

Kadastik tunnistab samas, et nakatumine lasteaialaste seas võib olla suurem, kui statistika kajastab. "Kas seda mingisugust seire meetodit ka lasteaedadele rakendada mingi intervalliga... Ütlen ausalt – ei ole halb mõte. Võime kaaluda, kuid hetkel seda otseselt plaanis ei ole. Ma ei oska öelda, kuidas lapsevanemad sellesse suhtuvad. Sõltub ka proovi võtmise meetodist," rääkis ta.

"Võib olla see, mis ajalistel kaalutlustel koolides ära jäi, pulgakommi meetod, võib olla seda rakendada lasteaedades," märkis Kadastik. Pulgakommi meetodil võetud proov nõuab lapselt vaid tampooni lutsutamist. Kadastik pakub, et kohalik omavalitsus saaks lasteaiapidajana ka praegu sellist testimist korraldada.

"Lisakaitsemeetmeid võib kohalik omavalitsus rakendada küll, meil ei ole midagi selle vastu. Kui selle vastu on suurem huvi, siis kindlasti on võimalik kriisimeetmetest leida vahendeid, kui asi jääb testide taha. See on eraldi arutelu teema, sisuliselt on omavalitsustel olemas võimekus ja pädevus seda teha," sõnas Kadastik.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: