Reinsalu ettepanek: kriisi jaoks võiks luua parlamendi erikomisjoni

Urmas Reinsalu.
Urmas Reinsalu. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu leidis riigikogus, et valitsuse otsustamatusest nähtub, et nende strateegia on saavutada ühiskonnas karjaimmuunsus läbipõdemise teel. Lisaks arvab ta, et parlamenti tuleks luua erikomisjon, kus arutatakse kriisiga seotud küsimusi.

Urmas Reinsalu sõnul näib talle, et praegu on valitsus võtnud strateegia, kus ühiskonnas tuleb saavutada karjaimmuunsus. Selle käigus lastakse viirusel käia üle kogu ühiskonna ja selle eest tuleb maksta inimeludega.

"1000–2500 siit ilmast lahkumist – see on reaalsus," viitas ta Andres Meritsa hinnangule, mis saaks siis, kui piiranguid üldse mitte kehtestada.

"Niisugune varjatud karjaimmuunsuse rakendamise doktriin, seda ei ole eetiliselt, ma rõhutan – mitte keegi ühiskonnas ei ole avalikult välja öelnud –, ei ole mitte keegi ühiskonnas avalikuks eesmärgiks seadnud, aga praegune otsustamatus sunnib küsima, kas see on see tee, mida me oleme valinud."

Temaga nõustus ka EKRE saadik Riho Breivel, kes tõi välja, et tema hinnangul tähendab liberalism probleemi iseeneslikku konkurentsil põhinevat lahendamist ning seetõttu on valitsus suures osas teinud alateadliku valiku: saavutada massiimmuunsus.

"See tähendab seda, et ma nimetaksin seda sanitaarse puhastuse erakonnaks – lastagi inimestel lihtsalt siit ilmast ära kaduda ja kaovad ära just need vanemad. Tänu sellele me hoiame kokku pensioniraha, tulevikus ka ravikindlustuse vahendeid ja kortereid."

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik vastas, et praegu on kaks võimalikku teed viirusega võitlemiseks: kas vaktsineerida või haigus läbi põdeda.

"Meie eesmärk on kaitsta inimesi läbi vaktsineerimise," sõnas Kiik. Samas tõi ta välja, et eelmises valitsus peeti debatte ka selle üle, kas vaktsineerimine peaks üldse tasuta kõigile kättesaadav olema.

Reinsalu: riigikokku tuleb luua probleemkomisjon

"Peame kõigepealt leidma piisava parlamentaarse töövormi, alates sellest, et meil on seaduslik raam ja teiseks, et meil on ka parlamentaarse järelevalve raam," tõi Reinsalu välja veel ühe põhimõttelise muutuse, mida tuleks teha selleks, et koroonakriisiga paremini toime tulla.

"On absurdne, et selles küsimuses, mis on riigi kõige tähtsam küsimus praegu, akuutsem küsimus, ei ole meil parlamendi probleemkomisjoni, mis toimiks sarnaselt Euroopa Liidu asjade komisjoniga iganädalaselt. Kes vaataks valitsuse ettepanekuid, kuulaks rakendajaid ja toimiks iganädalaselt süsteemse järelevalveorganina viirusetõrjes."

Reinsaluga samasse erikomisjoni kuuluv EKRE saadik Peeter Ernits sõnas, et tegelikult probleemidest nende komisjonis räägitakse, aga sellest ei ole mingit tolku, sest seda ei võeta kuulda.

"Ja kui sa ütled, et tuleks probleemkomisjon moodustada, siis sulle öeldakse – Jürgen Ligi või keegi ütleb – et 120 000 tuleb aastas maksta ja see on jõle kallis," tõi Ernits välja probleemi, millega vastamisi seistakse.

"Praegu me kõneleme inimeludest ja me kõneleme kogu ühiskonna toimimisest, mida võib täiesti vabalt ka makroökonoomiliselt rahalistes kategooriates väljendada," selgitas Reinsalu.

"Ma arvan, et see küsimus on kogu ühiskonna toimimises ja kogu ühiskonna toimimisega peab riigikogu tegelema. Riigikogu peab tegelema nende asjadega, mis on olulised. Nii tekibki rahvaesinduse autoriteet."

Toimetaja: Karel Vähi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: