Algava hundijahi käigus tohib esmalt küttida mullusest vähem loomi
Keskkonnaamet kinnitas novembrist algava hundijahi esmaseks küttimismahuks 50 isendit, mis on vähem kui eelmisel aastal, kuna hundi arvukus on pisut vähenenud.
Novembrist veebruari lõpuni kestva hundijahi eesmärk on ohjata hundi arvukust kiskjakahjustuste vähendamiseks ning ennetamiseks, teatas amet.
Hundi küttimismahud kehtestatakse ohjamisalade põhiselt, kusjuures kuuele ohjamisalale – Alam-Pedja, Hiiu, Saare, Pärnu-Viljandi, Viljandi-Valga ja Põhja-Läänemaa – esimeses osas küttimismahtu ei kehtestata. Küttimismahtude määramisel võttis keskkonnaamet aluseks keskkonnaagentuuri esitatud hundi küttimisettepaneku ning keskkonnaameti kogutud andmed hundi tekitatud kahjustuste kohta.
"Hundil läheb Eestis endiselt hästi. Praeguste vaatlusandmete põhjal on meil kindlalt teada 18 hundipesakonda üle Eesti, prognoosi järgi on aga tänavu Eestis 24–26 hundi pesakonda. Kehtiva kava järgi on eesmärk tagada Mandri-Eestis vähemalt 20 pesakonda ja populatsiooni võimalikult ühtlane jaotumine hundile sobilike elupaikade vahel," selgitas keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Margo Tannik.
Kinnitatud küttimismahu esimeses osas lubatakse enim hunte küttida Harju (seitse), Põlva-Tartu (viis), Valga-Tartu (viis) ja Võru (viis) ohjamisaladel. Küttimismahtu korrigeeritakse jahiaja jooksul vastavalt seireandmetele ja kiskjakahjustustele.
Tänavu on keskkonnaamet registreerinud 109 hundirünnakut kari- ja koduloomadele. Kui mullu murdsid hundid 933 lammast, siis tänavu on see arv hundijahi alguseks 306 lammast ehk kolm korda väiksem. Lisaks on hundid tänavu murdnud 11 veist ja viis koera.
Eelmlisel jahihooajal kütiti Eestis 129 hunti. Hundijahti on lubatud pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. novembrist kuni 28. veebruarini.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi