"Insight": ostad paari euroga, müüd saja või tuhandega. Kuidas toimib vanavaraturg?

Tagadi vanavaralaat.
Tagadi vanavaralaat. Autor/allikas: ERR

Igaüks meist võib leida miljoni sõna otseses mõttes prügikastist, kuid samas võib ta selle ka kaotada, sest lihtsameelseid ostjaid jahtivad müüjad ei maga. Kalli raha eest ostetud vanaaegne vaas võib vabaturumajanduse vimkadest ja müüja osavusest sõltuvalt osutuda paarisendiseks ilusaks mõttetuseks, kuid võib oma uue omaniku ka üle kullata.

Iga poole aastat tagant muutub Tallinna lähedal asuv Tagadi küla Baltimaade tõmbekeskuseks. Sinna tulevad kokku vanavara- ja antiigifännid: igat liiki kaupmehed ja kaubitsejad, kollektsionäärid ja niisama uudistajad.

Tõelised profid jõuavad kohale enne kukke ja koitu. German on üks neist.

"Mõnikord on selliseid asju, mis minu harrastuse alla ei käi, kuid on lihtsalt huvitavad, või ma saan aru, et neil on mingi väärtus. Või - mis seal pattu salata - on need sellised, mille saan hiljem kallimalt maha müüa," tunnistab vana audiotehnika kollektsionäär German Täht.

Turul on kaks lolli: üks müüb, teine ostab

Vanavaraküti esimene pärl on Jaapani automakk, mis on väga heas korras. Müüja küsib selle eest 30 eurot, hind kaubeldakse kahekümne viiele. Kuid German teab, et maki saab kasudega maha müüa või millegi muu vastu vahetada. Õige ostja võib selle eest välja käia neli korda rohkem - mitte 25, vaid isegi sada eurot.

"Kollektsionäärile, kes kogub just niisuguseid asju, võib see olla väga väärtuslik, sest selliseid autode originaalseadmeid on väga vähe järele jäänud," selgitab German.

Germani sõnul ei saa vana audiotehnika hinnad mingil juhul langeda, kuid samas ei ole Eestis selliste asjadega kaubeldes võimalik ka rikkaks saada - sisenõudlus on liiga väike ja hindu ei saa lõpmatuseni üles kruvida.

"Langusi ei ole, hind tõuseb aeglaselt, kuid stabiilselt. Nagu igasugusel muul antiigilgi," usub German.

Harvad pole juhud, kus üht ja sama eset jõutakse päeva jooksul mitu korda edasi müüa. Tavaliselt saab selline ärikett alguse kogenematust müüjast. Näiteks on Tarbeklaasi tooted väga sarnased Läti Livani klaasivabriku omadega ja mõned nutikad kaubitsejad kasutavad seda ära.

"Turul on kaks lolli: üks müüb, teine ostab," selgitab Riiast pärit müüja Aleksandr. Tema sõnul on Riia portselanserviiside hinnad tõusnud sel aastal kümme korda - viielt eurolt viiekümnele. Mõned eriti haruldased eksemplarid on müüdud ka mitmesaja euroga.

Tähelepanematu ostja, kes ostab Tarbeklaasi toodangu pähe Läti klaasi, maksab vähemalt kaks korda üle. Alles veebioksjonite ilmumisega tekkis vanavarahuvilistel võimalus tutvuda moodsa kauba ja selle ligikaudse hinnaga.

Eraldi kategooria müüjaid ja ostjaid moodustavad sõjaajaloo huvilised. German mäletab aegu, mil Tagadi lettidelt võis leida ka tõelisi relvi.

"Kuskilt sõitis kohale mingi onu, tegi kasti lahti, seal oli viisteist saksa automaati MP-38, kenasti määritud... Inimesed jooksid kohale, ta müüs need maha kas 15 000 või 5000 krooniga - siis olid veel kroonid -, aga igatahes tohutu kallilt. Aga veel rohkem hämmastas mind juhtum, kui siin seisis lahtise uksega mikrobuss ja sees olid puidust kastid, milles olid kuulipildujad Maksim, tehasemäärdega kaetud," meenutab German.

"Kõik sakslasi puudutav on pooleldi keelatud temaatika. See on kordades kallim kui Tööliste ja Talupoegade Punaarmee. Võtame näiteks inimesed, kes koguvad Saksa tääke. Kui SS-i tääki müüakse kümne tuhande euroga, on see normaalne hind," räägib Jõgeva sõjamuuseumi asutaja Sergei Jerjomin.

Sergei ise viis Tagadilt oma muuseumi haruldase 30. aastate lenduri nahkmaski. Selle kinkis talle üks kaupmees, tema vana sõber. Mitte kõike ei mõõdeta Tagadil rahas.

Kallid mängud

Ka vanad mängukonsoolid on nüüd hinnaline vanavara. Videomängude muuseumi asutaja Andrejs Rusinovskis räägib, et väljapaneku täiendamine nõuab iga aastaga üha rohkem raha.

"Mängude hinnad kõiguvad väga veidralt. Kord ostsime "Hundi ja munad" 150 euroga, kord 60-ga, koos karbiga müüdi isegi 250 euroga. Ja kõigega on nii. Omal ajal olid siin tänu soomlastele väga populaarsed telefonid Nokia N-Gage. Nägin, et keegi müüs seda koos karbiga peaaegu 800 euroga. Ma ei tea, kas see osteti ära, aga see on seda hinda väärt," meenutab Andrejs.

Videomängude maailmas on elektroonika seisukord tavaliselt välimusest tähtsam, kuid ka katkisi seadmeid ostetakse meeleldi ja isegi tagavaraks - selleks, et need varuosadeks võtta ja töötavaid eksemplare remontida. Näiteks töökorras haruldane inglise mängukonsool Vektrex 1600 võib praegu maksta üle 1500 euro.

Neisse, kes teenivad tulu hindade kõikumise, huvi suurenemise või kergeusklike ostjate pealt, suhtuvad kollektsionäärid filosoofiliselt. See on vabaturg, kus kõigil on võrdsed võimalused.

"See on turumajandus, mitte mingi afäär. Nagu teada, määrab nõudlus hinna. Kui mingid inimesed tahavad osta ja maksavad selle eest suurt raha, siis miks mitte," räägib German Täht.

"See on nagu iga teine turg. Kahjuks on alati olemas inimesi, kes teenivad võõraste õnnetuste ja võõraste asjade pealt. Oleme oma partneriga arutanud: võimalik, et hind langeb siis, kui lahkub see põlvkond, kes nendega (mängukonsoolidega - toim) lapsepõlves mängis. Kui meid enam ei ole, võib-olla siis hind kukub. Aga võib-olla ka mitte," mõtiskleb Andrejs Rusinovskis.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: