"Rahva teenrid": riigil puudub tõhustusdooside tegemiseks plaan

Foto: ERR

"Rahva teenrite" saates osalenud ajakirjanikud olid kriitilised Tallinna koolide sulgemise plaaniga ning leidsid, et riigil puudub tõhustusdooside tegemiseks plaan.

Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov tõi esile tähelepaneku Tallinna koolide vaktsineeritusest: 20 Tallinna kõige vähem vaktsineeritud koolist 15 on vene õppekeelega, kaks on eruikoolid ning vaid kolm eesti õppekeelega tavakooli.

"Proovi sa Kõlvartina või abilinnapea Belobrovtsevina öelda, et paneme kinni vähevaktsineeritud vene koolid, jätame eesti koolid lahti," tõi Šmutov esile.

Ajakirja "Pere ja kodu" peatoimetaja Heidit Kaio tõi esile korrelatsiooni, kus enim nakatumisi toimub koolides, ent haiglasse satub enim eakaid. Koolide sulgemine aga on toonud viiruskriisi kõrvale ka vaimse tervise kriisi, mille käes kannatavad mitte üksnes koolilapsed, vaid ka nende vanemad. Lisaks on tekkinud valdaval osal lastest hariduslikud lüngad. Kui töökohtades on videokoosolekud ja kodukontorid aktiivselt käiku võetud, siis koolides on tõrksus hübriidõppe käivitamiseks, ehkki see võimaldaks kodus põdevatel lastel videosilla kaudu ka klassis toimuvast osa saada.

Šmutov ütles, et varasemate pandeemia lainete jooksul on olnud ka olukord, kus koolid ja lasteaiad on olnud sisuliselt kinni.

"Saadi hakkama, aga millise hinnaga?" küsis ta.

Šmutovi sõnul puudub ülevaade, sellest, kui paljudel inimestel on praegu tugev vaktsiinikaitse ehk need, kelle vaktsineerimisest kas teise või kolmanda doosiga on möödas vähem kui pool aastat. Samuti pole ülevaadet, palju on neid, kel teisest doosist on möödas üle poole aasta ning vajaksid juba tõhustusdoosi. Samuti puudub riigil plaan, kuidas inimesi tõhustusdoose saama kutsuda.

"Võiks tulla sms, et tere, Martin, sinu aeg kolmandaks doosiks tuleb kahe nädala pärast," ütles Šmutov, lisades, et meeldetuletussõnumeid peaks saadetama vaktsineerimispäevani välja. Protsess peaks olema läbi mõeldud ja kaasav, jäämata lootma inimeste endi peale.

"Kuidas nende inimestega suheldakse, kellel kolmanda doosi aeg käes on? Riigil tulndub olevat taas põhimõte "Tark ei torma", mille järgi tegutsetakse. Mina seda viisi, kuidas inimesteni jõuda, jällegi ei näe," ütles Šmutov, leides, et see peaks olema valitsuse või terviseameti avalik plaan.

Saatejuht Mirko Ojakivi ütles, et kui koroonaviiruse vastu ongi vaja jääda iga poole aasta või aasta tagant tõhustusdoose tegema, siis muutub aasta-aastalt inimeste vaktsineerima motiveerimine keerulisemaks.

Kritiseeriti ka haridusministeeriumi plaani alustada novembrist kooliõpilaste testimisega, mis paneb õpetajatele tervishoiutöötaja rolli lisaks. Samuti imestati, miks oli vaja kiirteste osta suunatult, väites, et aega oli selleks vaid kaks nädalat olukorras, kus mitmed valdkonnaspetsialistid on juba pool aastat rääkinud, et koolides tuleks alustada kiirtestimisega.

"Jutt, mida haridusministeerium ütleb, et meil oli aega kaks nädalat, on möga. Pool aastat oli aega seda ette valmistada," ütles Šmutov.

"Kas me tõesti olime suvel kindlad, et kolmandat lainet ei tule?" imestas ka Kaio.

Ent Kaio ei pidanud tunnist testimisele kaotsi minevat aega pandeemia kontekstis suureks kuluks.

"Kui tunnist läheb 15-20 minutit kaotsi, on see väga tühine selle kõrval, et meil muidu pandeemiaga aastad lähevad kaotsi," ütles ta, tuues esile, et Suurbritannia praktiseeris koolilaste kiirtestimist kolm korda nädalas juba möödunud aastal.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: