Ameti peainspektor Liivi Plumer selgitas, et esiteks on tegemist avalike sagedustega, mille õigused kuuluvad Eesti Jahimeeste Seltsile. "Igaüks, kes soovib, saab osta omale raadiosaatja, panna sinna kanalid peale ja kuulata, mis nendel sagedustel toimub," ütles Plumer.

"Teiseks on meil aastast 2009 kokkulepe Eesti Jahimeeste Seltsiga. Nad on andnud nõusoleku, et amet kuulab ja kasutab järelevalve raames neid sagedusi. Pole seltsi ega ameti juhtkond leidnud põhjust seda kokkulepet ümber vaadata. See ei ole sugugi saladus, et meie ka neid jahisagedusi kuulame ja kasutame."

Plumer lisas, et järelevalve on vajalik, et tagada läbinähtav jahipidamine.

"Meie eesmärk on kontrollida jahimeeste jahidokumentatsiooni kehtivust, vaadata üle, kas jahipidamise viis ja ka relvade transportimise viis vastavad nõuetele. Konkreetselt jahisagedusi kasutame selleks, et teada saada, kas piirkonnas üldse mõni jahimees liigub, kas jahipidamine toimub. See annab meile infot, kas piirkonnas veeta rohkem aega või minna järelevalvet tegema mujale," selgitas keskkonnainspektor.

Üru jahimehed oma muret täpsemalt kirjeldada ei soovinud. Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts ütles, et tavaliselt järelevalve jahimehi ei sega. 

"Kõik need toimingud ja kontrollimised võtavad palju aega. Me oleme kuulnud jahiseltsidelt seda etteheidet, et valguspäev on nii lühike, küttimismahud on piisvalt suured, ajaraam on väike ja toimingud võtavad aja endale. See võib olla üks saarlaste mure," pakkus Korts.

Korts lisas, et kümne aastaga on ühiskond privaatsust hakanud rohkem tähtsustama. Seega, ehk on nüüd vaja ameti ja seltsi kokkulepe üle vaadata.

"Väga hea, et need asjad aeg-ajalt üle vaadatakse ja pädevad institutsioonid oma hinnangu annavad. Praegu on hulk aega mööda läinud ja kui sellele antakse hinnang, saame ka need kokkulepped üle vaadata."

Korts ütleb, et arusaamatuste vältimiseks peavad jahimehed ja amet tihedamalt suhtlema.