"Pealtnägija": kasutatud autode turul lokkab metsik lääs

Foto: ERR

"Pealtnägija" leidis ajakirjandusliku eksperimendi käigus, et välismaal maha kantud autosid müüakse Eestis tervete pähe. Seadused on selle vastu aga hambutud ning pealegi tõstaks põhjalikum kontroll veelgi autode hindu.

2019. aasta soojal suvehommikul sai politsei teate Viljandi lähedal toimunud raskest avariist. Vaatepilt oli häiriv. 24-aastase meesterahva juhitud BMW põrutas suurel kiirusel vastu kivi ja masin murdus keskelt pooleks. Juht hukkus.

"Ükski korras tehasest tulnud sõiduk ei lähe avarii käigus pooleks. Kui vastu puud läheb, siis auto võib sisuliselt ümber puu keerata, aga auto pooleks ei lähe," kinnitas transpordiameti tehnoosakonna juhataja Jürgo Vahtra.

Teine näide mullu oktoobrist. Öösel kella poole kahe paiku põrutas Pärnumaal Paikusel sportauto Porsche vastu puud. Istme ja armatuurlaua vahele kinni kiilunud kaks meest jäid küll imekombel ellu, aga masin, mille osa juppe olid paiskunud lausa 100 meetri kaugusele, tundus nagu metallipurustajast läbi käinud.

"Porsche, Saksa autokultuuri tipp läheb avariis pooleks? See on kahest autost kokku ehitatud auto," tõdes autode müügi- ja teenindusettevõtete liidu tegevjuht Arno Sillat.

Need võivad tunduda äärmuslikud näited, milles mängisid kindlasti olulist rolli ka hulljulged sõiduvõtted, kuid asjatundjate sõnul valitseb Eesti kasutatud sõidukite turul metsik lääs, kus mitmed näiliselt soliidsed müügimehed kliente nahaalselt tüssavad ja potentsiaalselt elu ohtu seavad, müües masinaid, mis on varem maha kantud ja küsitavate võtetega taastatud. Nähtust võimendab ülemaailmne kiibikriis, mis tõstis kasutatud autode hinnad seninägematutesse kõrgustesse.

Eksperiment

"Pealtnägija" osaluseksperiment algas oktoobri alguses, kui toimetusse jõudsid vihjed kahtlase taustaga Ameerika autodest. Tallinnas elav Tõnu (nimi muudetud - toim.), kelle senine auto jäi uue ilmakodaniku sünni järel perele kitsaks, otsis Auto24 portaalist ruumikamat sõidukit.

"Me tahtsime vähemalt seitsmekohalist, mingisuguse pagasiruumiga, et mahuks veel kärusid ja asju sinna ja /…/ jäid siis silma paar Ameerika masinat, mis olidki mõeldud selle jaoks nagu," selgitas Tõnu.

Mitme masina puhul, mida mees lähemalt uuris, oli müügimehe jutt kahtlane või info puudulik, aga kõige markantsem oli hiljuti Ameerikast toodud Chrysler Pacifica, mis ametlikult juba Eesti registris ja maksab müügiportaalis soodushinnaga 39 000 eurot.

"Siis ma võtsin selle VIN koodi lahti ja hakkasin internetis sobrama. /…/ Siis ma leidsin juba väga huvitavaid pilte sellest samast masinast kuskil USA-s," rääkis Tõnu. 

Aasta tagasi müüdi sama autot USA-s Atlantas avariiliste autode oksjonil. "Häving, totaalne häving selles mõttes. Turvalisuse mõttes ma oma lapsi sinna küll ei pane, kindlasti mitte," ütles Tõnu.

USA eksperdid hindasid auto taastamiskuluks 24 000 dollarit. Kui sellele lisada sõiduki oksjonihind 17 000, teeb see meie rahas kokku üle  35 000 euro. Sellele lisandub üle ookeani transport.

"Lahe tagant transport maksab raha. Kui Euroopast autoga toomine on umbes 500 eurot, siis lahe tagant toomine on kallim. See peab järelikult mahtuma selle lõpphinna sisse ja sinna peab sisse mahtuma ka müüja marginaal. /.../ Kui see on odavam, kui siin turul olevad autod, siis järelikult peab sellel olema mingisugune nipp sees," kommenteeris Sillat.

Auto müüja on avalikel andmetel Viimsis elav ehitusettevõtja Meelis, kes müüb praegu kahte sama marki ja peaaegu identset autot. "Pealtnägija" mängis ostuhuvilist ja suhtles müüjaga telefoni teel korduvalt. Meelis ei eitanud avariid Ameerikas, aga väitis algul, et kõks oli nii väike, et isegi turvapadjad ei avanenud.

"Väike avarii oli. On lastud korda teha, aga kõik on täitsa nagu uus," ütles Meelis, lisades, et mingeid tugevaid kahjustusi autole pole jäänud. Fotod näitavad ühemõtteliselt, et see on vale.

"Pealtnägija" oli paar päeva hiljem juba teel Chryslerit vaatama, kui Meelise jutt muutus. Ta ütles, et ajas müügis olevad autod omavahel segamini ja tunnistas, et lisaks esitiivale ja -tuledele vahetati välja ka auto turvapadjad.

"Pealtnägija" tõdeb, et Meelisel oli õnne või tarkust valega mitte edasi minna.

Vaatluse all USA sõidukid

Eesti suurimas portaalis on praegu pakkuda rohkem kui 9000 kasutatud autot, mille päritolumaaks on märgitud mõni välisriik, neist 300 Ameerikast. "Pealtnägija" võttis vaatluse alla just USA sõidukid, sest sealsed andmebaasid on kõige läbipaistavamad. VIN-koodi järgi on auto minevik vaid paari hiireklõpsuga leitav.

Juba kiire otsinguga tuvastas saatemeeskond mitu kahtlast sõidukit: linnamaastur Audi Q5, soliidne Audi A5 ja väike, aga väle Volkswagen Golf, mis tegid Ameerikas avarii ja jõudsid Eestis müüki justkui tipp-topp masinad. Esimesed kõned viitasid, et müüjad autode minevikku ei tea või varjavad seda sihilikult.

"Ma ise autospets pole, aga nii palju, kui ma olen infot saanud ja kontrollimas käinud, siis auto on igati korralik," rääkis Volkswagen Golfi müüja.

Audi Q5, mis Viljandis tegutseva automüüja Kalevi sõnul on praegu heas korras, väikese läbisõiduga ja salong lõhnab nagu uus, oli veel aasta tagasi nii avariiline, et oksjonipidaja hinnangul polnud auto taastamine mõistlik, sest juba ainuüksi remont läheks tuhandeid eurosid turuhinnast kallimaks. 

"Mis probleem tal olla saaks? /.../ Eks mingil ajal tuleb õli ikka kindlasti vahetada ja selliseid asju teha," rääkis automüüja telefonis autoostjana esinenud "Pealtnägija" ajakirjanikule Kristjan Pihlile.

"See on psühholoogiline. Tarbija ostab seda autot ju üks kord viie aasta jooksul, aga see, kes talle müüb, müüb neid igapäevaselt. See on tema töö psühholoogiliselt mõjutada tarbijat," selgitas liisingühingute liidu tegevjuht Reet Hääl. 

"Tihti nad oskavad väga ilusat juttu rääkida. Tarbijavaidluskomisjonides ma räägin inimestega, miks te ostsite sealt, kui te näete lihtsa Google'i päringu järgi, et sellel müüjal tuleb täitmata nii-öelda tarbijavaidluskomisjoni otsuseid, tuleb kohtuotsuseid isegi välja. Need on tegelikult ju pätid. "Ei, aga ta rääkis nii ilusti"," kirjeldas Sillat.

Kalev alustas enda sõnul autode maaletoomist juba laulva revolutsiooni ajal. Ta rääkis, kuidas käib ise ookeani taga sõidukeid valimas, ja väitis, et kontrollib nad kõik enne müüki ka margiesinduses üle. Aga avariist ei räägi sõnagi.

"Kõike tehakse, kõike tehakse. /.../ Üleme nii, et ka oksjonil on vahel väga häid autosid," rääkis Kalev "Pealtnägijale" väite peale, et USA-st tuuakse sageli siia maha kantud autosid müüki.

Ta kinnitas, et tema avariilisi autosid ei müü. "Ma ei saa ju müüa katkist autot," ütles ta.

Ajakirjanik kohtus Kaleviga Viljandi linna piiril asuval automüügiplatsil. Nad rääkisid autost ja käisid proovisõidul linnas, kuid müüja ei maininud selle aja jooksul kordagi avariid. Siis näitas ajakirjanik Kalevile pilte avariilisest masinast.

"Mina ei tea, pole välistatud, et võib sama ka olla, mine tea. VIN-kood tundub olevat 315 lõpuga. /.../ Võib-olla ongi, ega see poleks mingi ime küll. /.../ Selliseid asju ikka tehakse, aga midagi hullu nagu ei paista," kommenteeris Kalev lömmis kapoti ja esitiivaga auto pilte.

"See küll katastroof ei ole minu jaoks vähemalt," ütles Kalev ning märkis, et teda ei üllata, et see auto niisugune on olnud. "Absoluutselt mitte, peaks üllatama või?" ütles ta.

Kui "Pealtnägija" avalikustas oma eksperimendi, ei soovinud Kalev enam pikemalt rääkida. Ta kinnitas samas, et tema ostjat ei peta.

"Pealtnägija näitas pilte avariilisest masinast Arno Sillatile, kes ühtlasi kuulub riiklikku tarbijavaidluste komisjoni, ja Eesti populaarsematele autoremondile spetsialiseerunud suunamudijatele Karel Piirojale ja Martin Ojastele.

"Päris ilus pauk on olnud, ütleme nii, ja ikka selline korralik. /…/ Piltide pealt vaadates on juba väga palju katkiseid detaile, mis maksab väga palju raha," rääkisid Ojaste ja Piiroja.

Uusi turvapatju taastatud autodele sageli ei panda

Avariiliste autode taastamine ja müük ei ole iseenesest midagi keelatut, aga Sillat, Piiroja ja Ojaste viitavad ühele ja sama probleemile – autol avanes õnnetuses mitu turvapatja. Nende asendamine on üks keerukamaid ja kulukamaid töid. Et kallimad turvapadjad maksavad paar tuhat eurot tükk, kipuvad nahaalsed meistrid neid asendama vanade kasutatud patjadega või – mis eriti jõhker – teinekord neid lihtsalt ei pandagi. 

See on üks võimalus, kuidas Ameerikas paugu pannud masinat müüakse Eestis odavamalt kui ametlik oksjoni müügi- ja taastamishind lubaks.

"Ma ei ole liiklusekspert. Selle tõttu ma ei ole pidanud vaatama üle avariilisi autosid, kus inimese pea on võtnud armatuurlauas oleva augu kuju. Aga ma olen kohtunud mingisuguste tarbijavaidluste korral autoga ja lahtivõtmisel on selgunud, et roolis on hunnik purjeriiet selle asemel, et seal on airbag (eesti k - turvapadi)," rääkis Sillat.

"Kui me tegime võistlusautot, seda esimest, millega ma sõitsin /…/, siis armatuuri alt, kõrvalistuja poolt tuli samamoodi üllatus. Ei olnudki teda tagasi pandud ja eks ta on ka väikse avarii USA-s üle elanud," ütles Piiroja.

Mehaanikutest juutuuberid näitavad, kui lihtne on õhkpadja süsteem ära petta. Nad eemaldasid oma taastamisel oleva Audi roolist turvapadja ja paigaldasid juhtmete vahele igas elektroonikapoes müüdava takisti.

"Paneme ta siia külge ja me näeme, et kui auto süüte sisse paneme, siis me näeme, et näidikuplokis meil läheb näidikutuli põlema. Ja nüüd ta kontrollib, et airbag on olemas ja ta kustub ära. /…/ Kustub ära ja enam ta ei põlegi. See on väga nahaalne tegu, turvalisuse pealt niimoodi mängida inimeste eluga," kirjeldas Piiroja.

"See on palju hullem pettus, kui läbisõidu näidu maha kruttimine, odomeetri näidu muutmine, millega transpordiamet tänase päevani tegeleb. Ikkagi, kui see on selgelt vale, siis registrisse ei saa ja punkt. Tegelikult avariilisusega tuleks põhjalikumalt tegeleda. See on tõsine probleem," selgitas Sillat.

"Nad tulevad lihtsalt välja. Nad tulevad välja, kui auto teeb avarii ja siis tulevad välja, et õhkpatju tegelikult ei olnudki. Ja nii edasi. Sellised näited on kindlasti olemas," kinnitas Hääl.

Riik ei suuda võimalikku pettust avastada

"Pealtnägija" ei tea ühegi loos käsitletud auto puhul konkreetselt, kas ja mis neil viga on ning ei väida, et nende turvavarustusega on trikitatud.

Mitmed eksperdid, sealhulgas sel teemal riiklikku järelevalvet tegevad ametnikud tunnistavad, et ka riik on sisuliselt võimetu võimalikku pettust avastama. 

Eesti registris võetakse igal aastal arvele üle 40 000 auto, mis kõik peavad vähemalt korra käima läbi transpordiameti registreermiseelsest kontrollist, kuid turvavarustuse, sealhulgas õhkpatjade korrasolekut kontrollitakse vaid visuaalselt. Samamoodi ka regulaarses riiklikus tehnoülevaatuses.

"Põhjalikum peaks olema see kontroll. Täna siin vaadatakse ju põhiliselt, kas dokumendid ja auto vastavad. Kas dokumendid, mida esitatakse, on selle auto omad, kas sellel autol on see VIN kood, kas sellel autol on rattad all, kas ta on autona vaadeldav. Ja vahel, kui tekib küsimus, näiteks auto ostmise ja siin esitlemise vahel on ikkagi väga pikk aeg, siis vahel see maja ka kontrollib," tõdes Arno Sillat.

"Nüüd riik, ma arvan ka igale pool oma kätt sisse panna ei saa. See läheks võib-olla ka liiale, kui me kõiki sõidukeid täpsemalt kontrollime. See süsteem peaks üldiselt olema selline, mis soodustaks läbipaistvust. Ja nüüd me jõuame sinna, et kas siis peaks kõik sõidukid, mis Eestisse tulevad, kuskil laskma lahti võtta, monteerida ja kontrollida, kas ta on üldse avariis osalenud või mitte, siis ma arvan, see kulu läheb väga-väga kalliks inimestele," kommenteeris transpordiameti tehnoosakonna juhataja Jürgo Vahtra.

Vahtra möönab, et enamik Eestisse jõudvatest kasutatud Ameerika autodest on varem läbi teinud avarii, aga see ei ole alus jätta nad arvele võtmata. Praegu keeldub transpordiamet vaid neljal protsendil juhtudest autode esmasest registreerimisest ja põhjus ei ole enamasti seotud puuduliku turvavarustusega.

Sillati juhitav AMTEL, mis esindab peamiselt uute autode müüjaid, on teinud mitu ettepanekut, kuidas kontrolli rangemaks muuta, aga vastuargument on, et põhjalikum kontroll – eriti õhkpatjade puhul – teeks autod veel kallimaks.

Kusjuures selline kahtlane äri ei puuduta ainult Ameerikast imporditud kasutatud autosid. Eesti Liisingühingute Liidu tegevjuht Reet Hääl näeb sageli, et ka Eestis avarii teinud ja varuosadeks määratud auto jõuab kuidagi ringiga tänavale tagasi.

"Sa saad sealt varuosi võtta, mis ei ole ju paha, kui mõni tuli on vaja kellelgi ära vahetada, ega see halb ei ole. Aga mulle tundub, et need autod siis klopsitakse kokku ja lõpuks saab näiteks kolmest "ei kuulu taastamisele" autost üks kuidagi. Ja veel, kui nad siis käivad jälgede peitmiseks ära Läti, Leedu, Poola tiiru, lõpetavad Saksamaal ja siis meile tuleb ta sisse juba Saka autona, siis tegelikult on seal taga suur petuskeem," selgitas ta.

"Miks on meie kasutatud autode impordis umbes kolmandik autod Lätist ja Leedust? Kumbki nendest riikidest ei tooda autosid. Nende autopargid põhinevad täpselt samadel Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa automarkidel, mis ka Eesti omad. Miks öeldakse, et Lätis-Leedus on autod odavamad? Vot just sellepärast ongi, et seal on neid sabakestega autosid - kahest autost tehakse kokku," rääkis Sillat.

Kokkuvõttes möönavad kõik asjatundjad, et lõplik vastutus jääb ikkagi ostjale, kes peab tegema endast kõik oleneva, et auto ja müüja taust selgeks teha.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: