Märtsi lõpus üüris 35-aastane mees Pirital kahetoalise korteri, mis kuulus eakale naisele, tema pojale ja miniale. Et poeg viibis välismaal, sõlmis ema üürilepingu ainuisikuliselt.

"See häiris mind veidi, oleksin tahtnud ise seal elada," räägib eaka naise poeg Dmitri Ternikov.

Kui Ternikov oli Eestisse tagasi pöördunud, kaebas ema talle, et üürnik keeldub korteri eest maksmast. Selline käitumine andis hea ettekäände tema ennetähtaegseks väljatõstmiseks. Ternikov pöördus abi saamiseks juristi poole.

"Üürnik ei maksnud üüri, püüdis üürisummat erinevate meetoditega vähendada ja jääda korterisse puuküürnikuks. See mõiste on Eestis praegu väga populaarne," selgitab jurist Anžela Õige.

Jurist helistas Ternikovi nimel üürnikule, et talle selgitada, milliseid lepingutingimusi ta rikub, kuid üürnik lõpetas kõne.

Revolvriga üürnik

Nädala pärast otsustas Ternikov üürnikuga isiklikult kokku saada. Juristi ja tõlgina tuli kaasa Anžela Õige, nendega ühines Ternikovi sõber Igor Jakobson. Jõudnud teisele korrusele, koputasid nad uksele.

"Mul oli võti kaasas ja ma püüdsin sellega ust avada, kuid siis mõistsin, et lukk on ära vahetatud, seepärast koputasin uuesti," meenutab Ternikov.

Korteri aknad olid kaetud musta kilega, kuid selle vahelt immitses valgust. Igor Jakobson helistas korterisse uksetelefoniga ja uks tehti viimaks lahti. Lävel seisis Ternikovile tundmatu mees.

"Tal oli vasakus käes püstol, millega ta sihtis mulle pähe," meenutab Dmitri Ternikov.

Kuni jurist üürnikule nende tuleku põhjust selgitas, märkas Ternikov, et tema mööbel on pakitud mustadesse kilekottidesse ja tõstetud esikusse. Ta nõudis üürnikult selgitust, mille peale viimane ägestus. Tekkis rüselus, üürnik kukkus esikupõrandale. Vihane Ternikov tiris mehe sõnadega "käi mu korterist minema!" trepimademele.

"Ta roomas välja, toppis käed taskusse ja hakkas neis tuhnima. Hoidsin teda kinni ja ütlesin, et tuleb maha rahuneda ja politsei kutsuda," räägib Ternikov.

Seejärel tõusis Ternikov püsti ja astus eemale. Äkki kõlas trepikojas lask. Ternikov vajus mööda seina põrandale. Korteri uks kõmatas kinni.

"Dmitri lamas vereloigus. Mina olin üleni verine, nii põlved kui käed. Vaatasin ennast ja mõtlesin, et kuidas ma niimoodi koju laste juurde lähen," meenutab Õige.

Kriminaalasi

Politsei algatas kriminaalasja, kus kannatanuks tunnistati Ternikov, kuid juba kolme kuu pärast lõpetas prokuratuur asja kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

"See oli tüüpiline sõna-sõna-vastu-kriminaalasi. Üürnik väitis, et Dmitri tuli talle kallale ja ta tulistas enesekaitseks," selgitab prokurör Diana Helila.

"Mis enesekaitse, kui inimene ei kujuta endast enam mingit ohtu? See oleks täpselt sama hea, kui me tõuseksime praegu püsti ja ma tulistaksin teid, sest ma tahan nii teha," on Õige nördinud.

Samal ajal jõudis prokuratuuri üürniku vastuhagi, milles ta süüdistas Ternikovi peksmises. Üürnik hindas talle tekitatud kahju 100 000 euro suuruseks.

"Meil puuduvad objektiivsed tõendid selle kohta, et Ternikov teda lõi, kuid on ekspertiisi otsus, mille kohaselt on kliendile tekitatud tervisekahjustus," räägib prokurör Diana Helila.

Ternikovile pakuti korduvalt võimalust lõpetada asi oportuniteediga.

"Milleks mulle oportuniteet, kui ma pole süüdi? Kuidas ma ennast pärast tunnen, kui sõlmin kokkuleppe ja tunnistan üles asja, mida pole teinud? Siis ütles Diana Helila, et annab asja kohtusse," meenutab Ternikov.

Ternikovi advokaadi Aivar Pilve sõnul ei saa tõestada, et üürnik tulistas trepimademel lebades ja kakluse ajal.

"Kui keegi püüab tulistada pööramise pealt vasaku käega, piltlikult öeldes relvatasku vasakult poolelt, siis ta ei saa põhimõtteliselt tabada tema taga seisva ründaja jalga, seepärast tekkis kahtlus, kas siin saab rääkida hädakaitsest," selgitab Aivar Pilv.

"Kuuliauk on siiani seinas, võib-olla on seal veel püssirohu jälgigi. Ausalt öelda on see lahenduse võti, aga seda eirasid kõik - alates politseist ning lõpetades prokuratuuri ja kohtutega," rääkis Anžela Õige.

Hämmastust tekitab ka üürniku käitumine. Kohtus teatas mees, et tal on relv alati kaasas, sest kunagi ei tea, millel sind pargis ründab joodik või kaubanduskeskuses hullumeelne.

"Sellistel juhtudel peaks politsei minu arvates relvaomanikule erilist tähelepanu pöörama. Kas sellised inimesed võivad omada relvaluba ja tulirelva?" küsib Aivar Pilv.

Ei ole süüdi!

Kohus mõistis Ternikovi täielikult õigeks. Ta pole kedagi peksnud. Kuid lõpliku kohtuotsuse järgi pole asjas üldse süüdlasi. Selgus, et kõigil oli õigus.

"Kui palju raha ja aega kulus selleks, et tõestada süütu inimese süütust! Kas tõesti on meie süsteem nii üles ehitatud, et inimesed peavad oma süütust tõestama," on Anžela Õige nördinud.