"Olukorrast riigis": koormus haiglatele pole nakatumise vähenedes langemas

Foto: ERR

Ajakirjanikud Mari Mets ja Indrek Lepik rääkisid raadiosaates "Olukorrast riigis", et koroonaviiruse lainehari võib olla küll käes, kuid see ei tähenda, et koormus haiglatele lähiajal väheneks. Haiglad on jõudmas oma tegutsemisvõime piirini ning konkreetse numbri otsimine piiri seadmiseks ei anna kasu.

Nakatumiste statistika näitab, et vanemaealiste seas on nakatumine kontrolli alla saadud, kasv ei ole enam nii kiire kui enne, aga kooliõpilaste seas on protsentuaalne nakatumise kasv kõige suurem, rääkis Lepik.

"Tanel Kiik sel nädalal andis mõista, et kõige hullem tipp paistab olevat justkui ületatud, kõver on natuke alla hakanud minema ja Krista Fischer teadusnõukojast on öelnud, et nakatumiskordaja R on taaskord saavutanud taseme 1. Kas sellest piisab või tuleb ette olukord, kus õppetöö saab taaskord häiritud, sest üks osa on ametlik valitsuse poliitika ja teine see, mis vaatab vastu koolidest?" küsis ta.

Tähelepanu tuleb pöörata ka haiglates toimuvale, haiglad on nõudnud mitte vaid karme piiranguid, vaid et riik annaks mõista, mis on haiglate kriisivõimekuse piir, kust võib kasutusele võtta triaaži. "Ega see pilt kuskilt otsast väga hea ei paista," märkis Lepik.

Metsa sõnul on pidev numbrite otsimine kriisitaseme hindamiseks mõttetu, kuna piir on ammu käes.

"See nädal tõi ju uudiseid, kuidas medõed lahkuvalt töölt massiliselt, prognoos mingi x numbri peale on tehtud olemasolevate töötajate, voodikohtade pealt. Kui äkitselt on 13 töötajat puudu, siis see tähendab oluliselt väiksemat võimekust," sõnas ta.

"See pideva numbri otsimine – mis me sellest saame? Olukord on kehv ja haiglad kinnitavad, et nad ei suuda pakkuda sellist ravikvaliteeti, mida me ideaalis tahaksime," rääkis Mets.

Lepiku sõnul haiglas viibijate statistikat vaadates on pilt nukker, kuna see näitab, et lähiajal surmade osakaal ei parane.

Lepik märkis, et viimastel piirangutel on siiski olnud vaktsineerimisele positiivne mõju. "Tegelikult see surve – kriitikud võivad nimetada seda ka sundvaktsineerimiseks, kuid mitte selles mõttes, et keegi tuleb jõuga süstalt õlga lükkama, vaid su vaba aja veetmise võimalused tõmmatakse ahtaks – praegune elu näitab ja see on ka Euroopa kogemus, et selline surve toimib. Lõppkokkuvõttes on see ühiskonnale hea kui see toimib. Põhimõttelisi vaktsiinivastaseid on vaid kümnendik," rääkis ta.

Mets sõnas, et koroonaviirusest rääkimisel on võetud teemaks nii palju näitajaid, et inimesed ei suuda juba ammu enam jälgida, mis on halb või hea. Selle nädala statistikast selgus, et täisvaktsineeritud inimestest on kokku Eestis viirusega nakatunud kolm protsenti.

"Need kellel on kaks süsti tehtud, nendest ikka väga-väga vähesed on nakatunud. See minu meelest on ka hea argument vaktsineerimise poolt," rääkis ta.

Viimases statistikas on ka näha, et kolmas doos annab selget mõju, sõnas Lepik. "Kui me mõtleme sellele, et haridustöötajad olid ühed esimesed Eestis, kes hakkasid saama vaktsiini, siis tegelikult viimane aeg on ka väga paljudel kolmas doos kätte saada, kuna teisest võib neil olla pikk aeg mööda," ütles ta.

Mets märkis, et vaadates, kuidas piiranguid järgitakse, paistab, et Eestis pole jõudnud juurduda arusaam, et koroonaviirus on meie kõigi ühine probleem. "Tegelikult maski kandmine ja tõendi küsimine on ju kommunikatsioonivahend, lugupidamise ülesnäitamine, et sa võtad seda tõsiselt," ütles ta.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: