Uus triaažijuhend: iga pimesoolepõletik ei vaja operatsiooni, astmaatikut igaks juhuks haiglas ei hoita

Erakorralise meditsiini osakond.
Erakorralise meditsiini osakond. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Terviseameti uued triaažijuhised jätavad mõned inimesed haigla asemel kodusele ravile ning saadavad teised plaanitust varem koju. Praegu neid juhiseid veel keegi ei rakenda, kuid haiglad teevad need endale selgeks, et raskemateks aegadeks valmis olla.

Triaaž on haigete jagamine raskuskategooriate järgi ja seda tehakse erakorralise meditsiini osakondades (EMO) iga päev. Triaažiõed kasutavad viieastmelist süsteemi, milles patsiendid jagunevad punasteks, oranžideks, kollasteks, rohelisteks ja sinisteks. Kõige kriitilisemas seisus patsiendid on punases – nemad vajavad viivitamatut abi, teistega võib vastavalt 15 minutit, tund aega või koguni kolm tundi oodata. Rohelise lipiku võivad saada näiteks ninaluumurru või kergelt verise köhaga patsiendid. Triaaži käigus otsustatakse ka see, kas inimene võetakse haiglasse sisse või tuleb tal end kodus ravida.

Hiljuti andis terviseamet välja uue triaažijuhendi, mida praegu veel kusagil ei kasutata. Kõige lähemal ollakse sellele Lõuna-Eestis, kus koormus haiglatele on kõige suurem. Lõuna meditsiinistaabi juht, Tartu ülikooli kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku juhataja Juri Karjagini sõnul tutvuti reedel veel juhendiga, et selle kasutamine vajadusel võimalikult ladusalt läheks.

"Et siis meil oleks juba juhend arstidele valmis. Sest seal on tegelikult juriidilised küsimused, eetilised küsimused. Meil on jurist ja hingehoidja selles seltskonnas sees. Me saame aru, et me teeme kellelegi niikuinii liiga selle triaaži puhul, kui keegi peab koju jääma, kuigi ta võiks haiglasse sattuda."

Karjagin selgitas, et terviseameti uues juhendis on haiglas hoidmise ning sinna vastuvõtmise kriteeriumid rangemad kui seni.

"Ehk siis haige, kes varem pääses haiglasse, uute kriteeriumite rakendumisel ei pruugi sinna pääseda."

Uues juhendis on toodud ka mitmeid näiteid.

"Kui on inimesele näiteks kopsupõletik, aga ta ei vaja lisahapnikku, et siis võiks ta seda kopsupõletikku kodus põdeda."

Teise näite toob Karjagin astmahaigest, kelle ägedast astmahoost saadakse erakorralise meditsiini osakonnas jagu. Praegu jäetakse patsient igaks juhuks veel ööpäevaks jälgimisele. Kui olukord haiglates halveneb, võidakse ta koju saata.

"Anname instruktsioonid kätte, kui astmahoog peaks korduma, siis pöördub uuesti haiglasse."

Ka pimesoolepõletik ei vaja tingimata operatsiooni.

"Ka pimesoolepõletik ei vaja tingimata operatsiooni. Kui inimesel on kerged sümptomid, siis saab ta antibiootikumravi, antakse talle instruktsioonid kätte ja läheb koju. Et kui kõhuvalu üle ei lähe, kui tekivad mingid lisasümptomid, palavik või kõhuvalu tugevneb, siis pöördub uuesti tagasi."

Samas kui pimesool on juba lõhkemise piiril, siis tehakse ikkagi operatsioon.

"Öösel ta taastub. Ja võimalikult kiiresti saadame ta kodusele ravile."

Terviseamet lubab uusi triaažijuhendeid ka avalikkusele tutvustada. Praegu varjab neid asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud info tempel ja jääbki varjama. Avalikkuse jaoks töötavad ameti juristid välja uut vähemate detailidega versiooni.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: