ÜRO kõrge esindaja: Bosnia lagunemine ohustab Lääne-Balkani stabiilsust
Serblaste separatismi süvenemine Bosnias võib suurendada ka teisi konflikte Lääne-Balkanil, hoiatas ÜRO määratud kõrge esindaja Bosnias Christian Schmidt.
Bosnia serblaste juht Mirolad Dodik teeb ettevalmistusi, et kohalik Serbia haldusüksus (Serblaste Vabariik) tuua välja Bosnia föderatsiooni ühisest armeest. Samuti tahetakse lahkuda riigi ühisest kohtu- ja maksustruktuuridest.
Aasta lõpus peaks toimuma Serblaste Vabariigi parlamendis selle kohta ka hääletus.
"Kui Daytoni lepingu lagunemine jätkub, siis on oht, et terve riik laguneb," ütles Schmidt.
Daytoni leping sõlmiti 1995. aastal, mille raames loodi Bosnia föderatsioon. Selle käigus lõpetati aastatepikkune sõda, kus omavahel sõdisid serblased, moslemitest bosnialased ja katoliiklastest horvaadid.
Oktoobris pidas Bosnia serblaste politsei iseseisvaid terrorismivastaseid õppusi. Õppused toimusid sümboolsel Jahorina mäel. Samast kohast tulistasid serblased kodusõja ajal Bosnia pealinna Sarajevot.
"Edasine Bosnia lõhenemine on väga reaalne. Kui Bosnia relvajõud jagunevad mitmeks armeeks, siis peab rahvusvahelise sõjalise kohaloleku taseme ümber hindama," ütles Schmidt.
Euroopa Liidul on Bosnias hetkel umbes 700 sõdurit. Tegemist on operatsiooniga Eufor-Althea, mis võttis 2004. aastal NATO-lt üle rahuvalveülesanded. 3. novembril pikendas ÜRO Julgeolekunõukogu Eufori mandaati aasta võrra.
Piirkonnas on omad huvid ka Venemaal. Moskval on tihedad sidemed Dodikiga. Samuti tugevdab Kreml sidemeid Serbiaga.
Venemaa tahab lääneriikide mõjuvõimu Sarajevos vähendada.
"Rahutused selles piirkonnas mõjutavad sarnasel viisil ka Serbia ja Kosovo keeruliste suhete küsimust," ütles Schmidt.
Etnilised pinged puhkesid septembris ka Kosovos. Kosovos puhkesid serblaste meeleavaldused albaanlaste juhitud valitsuse otsuse vastu nõuda Serbia numbrimärgiga autodele Kosovosse sisenemisel ajutise numbrimärgi paigaldamist.
Serbia president Aleksandr Vucic nimetas Kosovo sammu kuriteoks. Kosovo valitsus õigustas Serbia numbrimärkide keeldu vastulöögina Serbia otsusele mitte lubada oma riiki Kosovo numbrimärgiga autosid.
"Pingete eskaleerumise kiirus oli pisut üllatav," ütles USA kõrge ametnik Gabriel Escobar.
"Oleme unustanud Lääne-Balkani riigid, see piirkond on endiselt püssirohutünn. On oht, et peame kasutama julgeolekust lähtuvat lähenemisviisi, et aidata piirkonnal stabiliseeruda," ütles EL-i diplomaat EUobsrerverile.
Soome välisminister Pekka Haavisto hoiatas, et Bosnias puhkenud poliitiline kriis võib lõppeda sõjaga ja võimalik konflikt võib kaasa tõmmata kõik piirkonna riigid, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Olukord on kõige tõsisem pärast rahulepingu sõlmimist Bosnia Hertsegoviinas. Bosnia Serblaste Vabariik, serblaste piirkond Bosnia Hertsegoviinas ähvardab ülejäänud riiki, nõuab Bosnia vägede lahkumist ja on retoorikas läinud separatismi teele. Olukord on tõesti raske ja tõsine. Kui Balkanil hakatakse piire muutma, on see üldiselt viinud tõsiste kokkupõrgeteni," kommenteeris Haavisto.
Toimetaja: Karl Kivil