Kuigi huvilised saavad kuu aja jooksul planeeringu kohta arvamust avaldada, on sisuliselt on Eesti mereala planeering valmis, ütles riigihalduse minister Jaak Aab. Aasta lõpus liigub planeering valitsusse ja eeldatavalt kehtestatakse see jaanuaris.

Aab ütles, et uudsena peavad planeeringu alale ära mahtuma kalandus ja meretuulepargid.

Kuna kahes arendusalas on intensiivsed kalapüügipiirkonnad, eraldatakse seal kaluritele reservalad, kus nad saavad veel kuni 2026. aastani traalipüüki teha.

"Need praegused alad, mis on ette nähtud tuuleparkide arendamiseks, on piisavad selleks, et katta Eesti elektrivajadus mitmekordselt. Me oleme üritanud leida neid kokkuleppeid ja lahendusi, mis suures osas siiski rahuldaksid nii kalamehi, traalipüüdjaid kui tuuleparkide arendajad," rääkis Aab.

Aab tõi välja, et 2026. aastani moodustati mõnes piirkonnas ka traalipüügiks reservalad. "Et siis kalamehed saaksid oma leiba teenida," lisas minister.

Mitmel pool jäävad tuuleparkideks sobivad alad sinna, kus praegu kalastatakse. "Kuna näiteks Liivi lahes on olnud tuulealade ja tänaste traalipüügialade kattuvus ülisuur, üle 90 protsendi, siis seal näiteks ja ka Sõrve sääre otsas oli vaja leida mingitki lahendused, mis kalurite muredega arvestaks. Ega me ei püüa kusagil juhuslikest kohtades, et need on aastakümnetega välja kujunenud alad," sõnas Eesti Kaurite Liidu juhatuse liige Mart Undrest.

Kalapüüdmiseks mõeldud reservalad asuvad kahes suuremas meretuuleparkide alas. Saaremaast lõunasse jääv ala külgneb olemasoleva planeeringuga, kuhu Liivi meretuuleparki rajab Eesti Energia. Ettevõttest öeldi, et kuna Liivi park on teistest mitu aastat ees, siis Eesti Energia keskendub praegu selle arendamisele. 

Kolmele uuele alale on esitatud juba 16 tuuleparkide hoonestusloa taotlust ettevõtete Utilitas ja Sunly Wind poolt. Need on seisnud just mereala planeeringu taga.

Veel on mereala planeeringust huvitatud Elering, kes soovib koos Läti elektrisüsteemi halduriga rajada kaabliühenduse maismaale.

"Riigil on ju plaan need alad välja pakkuda erainvestoritele, kes siis hakkasid parke rajama. Me tahame rajada Eesti-Läti täiendavat elektriühendust ehk neljandat ühendust Lätiga, mille külge saaks ühtlasi neid meretuuleparke ühendada," ütles Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster.