Rahanduskomisjon saatis riigieelarve eelnõu teisele lugemisele
Riigikogu rahanduskomisjon hääletas teisipäevasel istungil järgmise aasta riigieelarvele laekunud muudatusettepanekute üle ja otsustas saata eelnõu teiseks lugemiseks täiskogu istungile 17. novembril.
Riigikogu liikmete ja fraktsioonide esitatud 45 muudatusettepanekust leidis komisjonis toetust kaks ettepanekut.
Rahanduskomisjoni esimehe Erki Savisaare sõnul täpsustas komisjon eelarvet valitsuse tegevusprogrammis kavandatud plaanide elluviimiseks.
"Näiteks, kultuuriministeeriumi valitsemisalas on ümbertõstmised seotud töötasu kasvu ja investeeringutoetuste täpsustamisega. Maaeluministeeriumi valitsemisalas täpsustatakse Euroopa põllumajanduse tagatisfondi jaotust ja põllumajandustootjate toiduainetööstuse konkurentsivõime tugevdamiseks. Sotsiaalministeeriumi valdkonnas täpsustatakse õpetajate, sotsiaaltöötajate, asendushoolduse ja tervishoiutöötajate tulemusvaldkondadele eraldatud vahendeid. Samuti suunatakse vahendid tervist toetava ning parendava keskkonna COVID-19 vaktsineerimise teavitustegevuste kuludeks," lausus Savisaar.
Toetust leidis ka ettepanek suurendada kahe miljoni euro võrra vahendeid laevapere töötasude toetusmeetmeks, et ära hoida suurema koondamislaine meretöölepinguga töötajate hulgas ja aidata tagada lisaks turismile kaubavahetust.
"Mitmed ettepanekud on veel komisjonis arutusel ning täiendavaid muudatusi on võimalik eelnõusse sisse viia kolmanda lugemise käigus," märkis Savisaar.
Rahanduskomisjoni aseesimehe Aivar Koka sõnul ei toetanud koalitsioonisaadikud häälteenamusega muudatusettepanekuid, mida kujunenud pingelises majanduslikus olukorras peaks tegema.
"Ootasime, et teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmisest tekkinud eelarvevahendite tõus toob juba järgmisest aastast kaasa erakorralise pensionitõusu ning keskmise pensioni tulumaksust vabastamise. Koalitsioon neid ettepanekuid ei toetanud," ütles Kokk.
"Viimastel kuudel oleme me silmitsi seisnud gaasi ja elektrihindade järsu tõusuga, mis on kaasa toonud paljudele ettevõttetel sisendhindade kordades suurenemise ja kodutarbijatele kodukulude järsu kasvu. Kahjuks ei toetanud koalitsioon ettepanekut järsu energiahinna tõusu perioodil alandada elektri, gaasi ja soojusenergia käibemaksu 20-lt protsendilt üheksale," ütles Kokk.
"Nende ettepanekute üle otsustamisel ei olnud pakutud katteallikad vastuvõetavad, mis oleksid muutnud eelarves taotletud eesmärkide saavutamist," ütles Savisaar.
Valitsuse algatatud 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu järgi on 2022. aasta riigieelarve tulude maht on 13,13 miljardit, kulude maht on 13,64 miljardit eurot ja investeeringute maht 716 miljonit eurot.
Kaitsekulutused moodustavad SKP-st 2,3 protsenti ning teadus- ja arenduskulud ühe protsendi SKP-st.
Toimetaja: Marko Tooming