Nakatumise osakaal koolides on mitmendat nädalat languses

Nakatumise prognoos.
Nakatumise prognoos. Autor/allikas: Terviseamet

Terviseameti epiidülevaatest selgub, et haigestumiste arv koolides väheneb, nakatumiskordaja langeb ning haiglaravi vajavate inimeste arv on stabiliseerunud.

Eelmisel nädalal tehti Eestis 54 587 koroonatesti. Testidest osutus positiivseks 19,3 protsenti, mida on pea kahe protsendi võrra vähem kui üle-eelmisel nädalal.

Suurim positiivsete testide osakaal on Põlvamaal (30,2 protsenti), Viljandimaal (28,8 protsenti) ja Valgamaal (27,6 protsenti).

Nakatumiskordaja R on langenud epiidülevaate kohaselt üle Eesti umbes ühe juurde. Tegelikult on see igapäevases languses ja silumata rea pealt on R 0,86 peal ning reaalselt hinnanguliselt 0,95 kandis.

Nakatumiskordaja R. Autor/allikas: Terviseamet.

Järgmistel nädalatel võib oodata languse jätkumist. Sellel nädalal on oodata 9 000 nakatunut.

Nakatumise prognoos. Autor/allikas: Terviseamet

Riskimaatriksi järgi, mis arvestab nädala keskmist hospitaliseeritute arvu ning nakatunute arvu, on koroonaviiruse leviku riskitase Eestis kõrge.

Põlvamaal püstitab endiselt haigestumise näitaja rekordeid

Sel nädalal registreeriti taas rekordiline haigestumise näitaja Põlvamaal: nakatumisnäitaja 3136,3 inimest 100 000 elaniku kohta. Nädal varem oli see näitaja 2722,4.

Eelmisel nädalal oli haigusjuhtude väike kasv vanuserühmas 5–9 (7 protsendi võrra). Haigete arv on vähenenud vanuserühmas 20–24 (28 protsendi võrra), 30–34 (23 protsendi võrra), 35–39 (22 protsendi võrra) ja 0–4 (20 protsendi võrra). Haigete arv vanuses 65+ ei muutunud.

Endiselt suurem nii haigestunute absoluutarv kui ka haigestumus 100 000 elaniku kohta on koolilaste seas, eriti vanuses 10–14 aastat.

Haiglaravi vajavate inimeste arv on stabiliseerunud 600 inimese piirimail.

Nakatumine lasteasutustes ja koolides väheneb iga nädalaga

Eelmise nädalaga võrreldes on nakatumispaigad jäänud peamiselt samaks: teadaoleva nakatumispaigaga juhtudest said nakkuse perekonnas (nakatumine suurenes 41 protsendilt 44-ni). Lasteasutustes ja koolides nakatumine vähenes (7,9 protsendilt 4,1-le).

Tööl nakatus 7,6 protsenti (nädal varem 7), tervisehoiu- ja hoolekandeasutuste patsiendid moodustasid nakatunutest 7,7 protsenti (eelmisel nädalal 5,2). Tutvusringis nakatus 3,4 ja välismaal 2,9 protsenti.

Huvitegevuse ja meelelahutusüritustel oli nakatumine endiselt madal: 1,3 protsent ning muudes kohtades (sh kaitseväes, kinnipidamisasutustes ja ühistranspordis) 2 protsenti.

Nakatumiskoht on teadmata 26,8 protsendil juhtudest.

Kollete arv kasvab nii koolides kui ka hoolekandeasutustes

Eelmisel nädalal lisandus juurde 30 uut kollet ning koldeid on nüüd kokku 260. Enamik koldeid oli seotud koolidega ning valdavalt on neis nakatunud õpilased. 143 koolikoldes on jälgimisel kokku 2732 nakatunut.

Kumulatiivne nakatunute arv kõigis kolletes oli 5320 (eelmisel nädalal 4399).

Uusi juhte on viimase kümne päevaga lisandunud lasteasutustesse 599 ning hoolekandesse 787.

Koolide kolded. Autor/allikas: Terviseamet

Jälgimisel olevate koolide kollete hulk on püsivalt kõrge ja suurenemise tendentsiga. Eelmisel nädalal oli jälgimisel koolides 143 kollet (nädal varem 131). Koolide koldeid on kõigis regioonides, kuid enamik neist Põhja regioonis.

7. novembri seisuga on terviseametis jälgimisel 46 hoolekandeasutuste kollet. Kokku on hoolekandeasutuste kolletes jälgimisel 1540 inimest (nädal varem 880). Enim on hoolekandeasutuste koldeid endiselt Lõuna regioonis, kuid üha sagedamini tuvastatakse koldeid kõigis regioonides. Enamasti nakatuvad kliendid.

Möödunud nädalal nakatus 567 hoolekandeasutuse elanikku. 26 elanikku hospitaliseeriti ning suri 15.

Hoolekande ja tervishoiuasutuste kolded. Autor/allikas: Terviseamet

Nädalaga registreeriti 252 välismaalt sisse toodud haigusjuhtu. Võrreldes nädal varasemaga on sissetoodud juhtude osakaal veidi vähenenud. Kõige rohkem haigusjuhte on endiselt seotud reisimisega Türgis (55), Soomes (40) ja Venemaal (24). Samas on suurenenud haigusjuhtude arv seotud reisimisega Itaalias ja Hispaanias.

Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus tõuseb

Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 71 aastat (nädal varem 70). Üle 60-aastaste patsientide osakaal on 78,3 protsenti. Võrreldes möödunud nädalaga ei muutunud märgatavalt haiglaravi vajanud isikute vanuseline struktuur.

Üle 80-aastased eakad moodustavad endiselt kolmandiku haiglaravil olevatest patsientidest.

Haiglaravil viibivad patsiendid. Autor/allikas: Terviseamet

Eelmisel nädalal suri 77 inimest vanuses 44–99 aastat. Kõigil inimestel olid kaasuvad haigused.

Tõhustusdoosi saanute hulk kahekordistus nädalaga

Möödunud nädalal kasvas oluliselt manustatud vaktsiinidooside arv. Manustati 53 564 doosi (üle-eelmisel nädalal 44 451 doosi).

Lõpetatud vaktsineerimiskuuriga inimestest on saanud ühe lisa- või tõhustusdoosi 82 223 inimest (nädal varem 44 322) ning kaks lisa- või tõhustusdoosi 76 inimest.

Toimetaja: Karel Vähi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: