Koolide suured kommunaalkulud sunnivad otsima kokkuhoiukohti

Õpilased klassiruumis.
Õpilased klassiruumis. Autor/allikas: HARNO

Ehkki elektri- ja küttekulud haridusasutustes sunnivad omavalitsusi raha ümber jagama, ei soovita kokku hoida koolidele eraldatava raha arvelt. Pelgalt ülikoolide elektriarvete suurenemine tähendab miljonite eurode suurust lisakulu.

Tartu linna rahandusosakonna juhataja Külli Lust sõnas ERR-ile, et elektri- ja küttekulude suurenemine on kindlasti tõsine probleem.

Selle muudab veelgi keerulisemaks asjaolu, et koolide puhul on prognooside tegemine väga keeruline. Nimelt puudub selle aastaga adekvaatne võrdlusmoment, kuna kevadel olid asutused distantsõppel ning kulud väiksemad.

Lusti sõnul koostatakse praegu uue aasta eelarvet ning seal püütakse suuremate kuludega arvestada. Tartu linnas loodetakse kulusid katta eeskätt suurenenud tulumaksu laekumise arvelt, kuid samas võib tekkida olukord, kus mõned olulised investeeringud jäävad linnal ka tegemata.

"Loodame, et suudame ikka kuidagi toime tulla," oli Lust optimistlik.

Ka haridusosakonna juhataja Riho Raave sõnas, et linnas on põhimõte, kus koolid kommunaalkulude pärast muretsema ei pea, küll aga oodatakse neilt, et nad ka ise oleksid kokkuhoidlikud, sest koolide suur kulurida on õpetajate palgad ning raha on omavalitsusel ühine.

"Palgaraha kallale kindlasti keegi ei lähe, aga linnal võib midagi muud jääda tegemata," sõnas Raave.

Tallinna haridusameti kommunikatsiooni peaspetsialist Pirgit Pedaja kõneles, et selle aasta suurenenud kommunaalkulud õnnestub katta kevadise kokkuhoiu arvelt, mil koolid olid distantsõppel, vajadusel kasutatakse ka reserve.

Pedaja sõnul on linnale suureks abiks ka riigi toetus võrguteenuse hinna kompenseerimiseks poole ulatuses.

"Igal juhul haridusasutused ei pea tegema kokkuhoidu eraldatud vahendite osas kommunaalkulude tasumiseks," rõhutas ta.

Sarnaselt Tartuga ei osata ka Tallinnas prognoosida järgmise aasta kulusid. Nende olukorra muudab keerulisemaks tõik, et maagaasi hinnatõusu tõttu kerkivad detsembris ka küttekulud. Vajadusel esitab Tallinna haridusamet linnale järgmisel aastal lisaeelarve suurenenud kommunaalkulude katteks.

Ülikoolide jaoks ulatub elektrihinna tõus miljonitesse eurodesse

Eestis on kuus avalik-õiguslikku ülikooli, kes saavad suurema osa tegevuseks vajaminevast rahast otse haridus- ja teadusministeeriumilt.

Tartu ja Tallinna Ülikoolide näitel selgub, et juba nemad peavad kahepeale arvestama miljoni euro suuruse lisakuluga, mis hõlmab elektrihinnatõusu.

Tartu Ülikooli kantsler Kstina Vallimäe selgitas, et küsimus haakub kõrghariduse alarahastamise probleemiga, millele ollakse korduvalt riigi tähelepanu juhtinud.

"Ootame, et riik suurendaks tegevustoetust vähemalt halduslepingus lubatu ehk tarbijahinnatõusu ja keskmise palga kasvu võrra," ütles Vallimäe. "Paraku avaneb meile riigieelarve 2022. aasta kavandis jätkuvalt üsna nukker pilt."

Vallimäe sõnas, et küttekulude kasvu Tartu Ülikool järgmiseks aastaks ei näe, kuid elektrikulude kasvu eeldatakse 700 000 euro võrra: "Juba sel aastal on ülikooli kõikidel üksustel vaja leida kasvavatele elektrikuludele katteallikad muude kulude arvelt."

"Uute hoonete ehitamisel ja vanade renoveerimisel on energiatõhusus ülikooli jaoks väga oluline eesmärk, kuid eeskätt ajalooliste hoonete renoveerimisel on energiasäästu saavutamise võimalused piiratumad kui täiesti uute hoonete ehitamisel," tõi Vallimäe välja, mille arvelt plaanitakse pikas perspektiivis kokkuhoidu saavutada.

Tallinna Ülikool prognoosib tulevaks aastaks kommunikatsioonijuht Rein Oleski sõnul 24-protsendilist elektrienergia ja võrguteenuste tasu kasvu, mis tähendab ka nende jaoks sadades tuhandetes eurodes lisakulu.

Olesk tõi välja, et lisandunud kulule leitakse kate ülejäänud kulude ümberjaotamise teel.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ei osanud öelda, kui palju energiahinna tõus riigiasutuste puhul lisaraha nõuab, kuid leidis, et raha puudujäägi korral tuleb üle vaadata kuluread ja otsida, kus saaks teha ümbersättimisi.

"See on kõigi puhul nii, siin ei ole üks või teine asutus eelisseisus," rääkis Pentus-Rosimannus.

Samas nõustus minister, et kui probleem on tõesti nii suur nagu Tartu Ülikoolis, siis tuleb olukorrale ka lahendus leida, kuna ei ole mõeldav, et kalendriaasta lõpus üliõpilased enam kooli minna ei saa, sest seal pole võimalik tuld põlema panna.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: