Suri viimane apartheidiaegne LAV-i president Frederik de Klerk

LAV-i president Frederik de Klerk (esiplaanil) 1990. aastal. Taustal riigi tollane välisminister Roelof F. Botha.
LAV-i president Frederik de Klerk (esiplaanil) 1990. aastal. Taustal riigi tollane välisminister Roelof F. Botha. Autor/allikas: SCANPIX / www.imago-images.de

Lõuna-Aafrika Vabariigi (LAV) viimane apartheidi-aegne president ning riigi demokraatiale üleminekus osalenud Frederik Willem (FW) de Klerk suri teisipäeval oma kodus Kaplinnas, teatas temanimeline fond.

"Mesotelioomi (üks vähi vorme – toim.) põdenud endine president FW de Klerk suri rahulikult oma kodus täna hommikul," öeldi FW de Klerki fondi pressiteates.

De Klerk oli 85-aastane, temast jäid maha abikaasa Elita, lapsed Susan ja Jan ning lapselapsed.

De Klerki fond teatas tänavu 8. juuni tehtud avalduses, et ekspresidendil diagnoositi 2021. aasta märtsis mesotelioom, mis on kopsude limaskesta mõjutav vähk. Ta sai haiguse vastu immunoteraapiat.

De Klerk oli Lõuna-Aaftika Vabariigi president 1989. aasta septembrist kuni 1994. aasta maini ning temast sai üks riigi kahest asepresidendist pärast demokraatlikke valimisi 1994. aasta aprillis, kus said osaleda LAV-i kõikidest rassidest kodanikud.

Rahvuspartei senaatori ja ministri poeg de Klerk sai riigi parlamenti 1972. aastal, pärast juuraõpinguid. 1978. aastal sai ta peaminister John Vorsteri valitsuse liikmeks, kus ta töötas mitmel eri ametikohal, sealhulgas haridusministrina.

De Klerk tõusis 1989. aastal Pieter Willem Botha järel Rahvuspartei juhiks, kui Botha sai insuldi ja astus partei juhtkonnast tagasi. Seitse kuud hiljem pärast seda, kui Botha ametist lahkus ja Rahvuspartei võitis ainult valgete osalusel peetud valimised, sai de Klerk riigi presidendiks.

Aasta pärast Rahvuspartei juhiks saamist, tühistas De Klerk mustanahalisi esindavatele organisatsioonidele nagu Aafrika Rahvuskongress (ANC) ning SACP, PAC ja muud sarnased kehtinud piirangud ning otsustas vabastada mustanahaliste liidri Nelson Mandela tingimusteta vanglast. See viis aastatel 1990–1994 osapoolte vahel läbirääkimisprotsessini, mis sillutas teed demokraatlikele valimistele.

1993. aasta Nobeli rahupreemia pälvisid ühiselt De Klerk ja Mandela, kellest sai järgmisel aastal riigi esimene demokraatlikult valitud president.

De Klerk sai pärast valimisi esimeseks opositsioonijuhiks ja juhtis oma erakonda kuni juunini 1996. Ta lahkus aktiivsest poliitikast 1997. aasta augustis.

De Klerk andis 1996. aasta augustis ja 1997. aasta mais LAV-i tõe- ja lepituskomisjonis tunnistusi Rahvuspartei nimel, kuid tema vabandust apartheidi pärast pidasid kriitikud ebapiisavaks.

Pärast oma poliitilist karjääri käivitas ta omanimelise fondi, mille tegevuse sihiks sai kodanikuühiskonna arendamine, ühiskonna arengute monitoorimine ja uurimine. Ta osales ka endiste riigipeade globaalses liikumises The Elders (ingl.k. Vanemad), mis edendab õigusriigi põhimõtteid ja inimõigusi.

LAV-i president Cyril Ramaphosa peaks teatama De Klerki riiklike matuste üksikasjad lähiajal.

Toimetaja: Mait Ots

Allikas: Reuters, News24.com

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: