Soomaal ei pruugi kevaditi enam suuri veetõuse tulla

Foto: ERR

Selliseid veetõuse, nagu nägime Soomaal veel umbes kümme aastat tagasi, ei pruugi olematute ja lumevaeste talvede tõttu enam tulla. Halliste jõel ligi sada aastat toimunud veetaseme mõõtmised näitavad, et kõige suurem veetõus oli 1931. aastal.

Aga 2011. aasta aprillis ehk kümne aasta eest oli Halliste jõe ääres meeletu üleujutus, sest oli just olnud lumerohke talv ja kui lumi kevadel korraga sulama hakkas, polnudki jõel muud võimalust, kui üle kallaste voolata.

Soomaa matkajuht Algis Martsoo näitas, et 1931. aastal oli veetõus üle viie  ja poole meetri. Viimasel seitsmel aastal aga märkimisväärset üleujutust olnud ei ole.

"Tänasel päeval on vesi all ja veetõus on 1.45. Selline see vahe nüüd on. Tegelikult on nii, et viimased seitse aastat on olnud veetõus natuke nadi. Ja enne seda seitse aastat oli jällegi hästi vägev. Viimased seitse aastat on vesi tõusnud alla kahe meetri. Ja eelmised seitse aastat peaaegu et neli meetrit.  Vahe on väga suur. Tegelikult vett ikka on, praegu on ka vesi tõusnud poolteist meetrit, aga miks ei ole kevadist suurt, on see, et lihtsalt talved on ebastabiilsed," rääkis Soomaa matkajuht Algis Martsoo.

Martsoo ütles, et eelmine talv oli täitsa lootustandev, lund oli, aga see sulas kahes järgus. Esimese sulaga vesi juba tuli, aga siis tuli talv mõneks nädalaks tagasi ja vesi kadus. Martsoo loodab, et  eelseisev talv tuleb lumerohke. Ja veetaset saab nüüd pidevalt jälgida.  

"Vanasti pidi minema vaatama alla jõe äärde poste, et palju vett on. Aga nüüd ma saan iga tund, kas või öösel kel kaks vaadata, palju vesi on. Sellest sõltub, mida me tegema hakkame. Kui vesi tõuseb üle teatud kõrguse, siis me teame, kuhu kanuud viia homme," lausus Martsoo.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: