"Mardilaada formaat on tegelikult suurepärane. Just sellepärast, et see ei ole ainult kommertsüritus, seal on esindatud kõik käsitööseltsid, koolid kes tegelevad käsitööliste väljaõpetamisega. See on ikkagi nagu öeldakse käsitööliste laulupidu," rääkis kaubamärgi ETNOWERK omanik, rõivalooja Liina Laaneoja.

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit oli selgi korral Saku Suurhalli kinni pannud ja tagatisraha maksnud 250 boksi ülesseadmiseks.

Liidu juht Liina Veskimägi-Illiste ütles, et Mardilaada ära jätmise otsustas käsitöörahvas ise, sest paljud pole vaktsineeritud, samuti kardeti piirangutest tingitud vähest publikuhuvi.

Nii ei jäänudki üle muud, kui kolida veebi, kus paljudel käsitööettevõtjatel oli võimalus oma kaupa või tegevust tutvustada.

"Ma arvan, et praegu on just selline aeg, et Mardipäev on möödas ja kõige toredam asi on kodus kududa. Ja selleks ei peagi üldse teiste inimeste hulka minema," rääkis Saara käsitöökirjastuse omanik, pärandtehnoloog Anu Pink.

Eestis on sadu ettevõtjaid, kelle peamine alatusallikas on käsitööesemete valmistamine ja müümine. 

Tartu käsitööettevõtjad Liina Laaneoja ja Annika Vaalma valmistavad rahvuslikul ainesel põhinevaid rõivaid. Tegemist on kalli ent hinnatud käsitööga, millest suur osa leiab omaniku Mardilaadal, sealt saadakse tellimusi kogu talveks. 

"Ja kuna esimene poolaasta aastast on tavaliselt käsitöölistel selline aeg, kus eriti midagi ei toimu, mingisuguseid müüke ega midagi ei toimu, igaüks nokitseb oma kuskil peas ja teeb oma asju. Siis see on täpselt see aeg, kus me täidame neid tellimusi. Me tegelikult elame sellest Mardilaadast nagu ikkagi selle esimese poolaasta," rääkis Laaneoja.

Mardilaadaks valminud kaup lattu tolmu koguma ei jää

Põltsamaa Käsiteokoja perenaise Katre Arula loodud rahvuslike tikanditega rõivad ja kotid on väga nõutud kaup. Iga Mardilaaat pakub talle väljakutse kundesid üllatada.

"Kuna mul on nii suur püsiklientuur, siis ma igal aastal mõtlen nende peale eraldi, et nad tulevad minu juurde särasilmil, küsivad, mis on uut. Igaüks tahab olla ainulaadne ja unikaalne, tuleb otsib seda oma asja. Ja ma hakkasingi valmistuma selliselt, et täiesti nagu personaalselt inimeste peale mõtled, kes on käinud midagi otsimas," rääkis Arula.

Käsitöömeistrid kinnitavad, et Mardilaadal müümata jäänud kaup lattu tolmu koguma ei jää, sest need esemed ei allu kiirmoe loogikale ja ei lähe kunagi moest. Siiski on koroonaaeg pannud proovile meistrite töökuse ja nutikuse, üha sagedamini leitakse kaup üles e-poest.

"Kui Mardilaadal sa oled 200 müüjaga nii-öelda konkurentsis, et sind ostja üles leiaks, siis veebis oled sa ju terve maailmaga, ja mitte ainult kohaliku tegijaga, vaid suurte kettidega, suurte moebrändide ja kõigiga," sõnas Arula.

Et ennetada võimalikku koroonapuhangut, võidakse järgmine Mardilaat tuua pisut varasemale ajale septembris.