Riigikogulased ei näe vajadust riigieelarvet viimasel hetkel muuta

Riigikogu istung
Riigikogu istung Autor/allikas: Erik Peinar/ riigikogu kantselei

Kolmapäeval läheb riigikogus teisele lugemisele järgmise aasta riigieelarve eelnõu. Võrreldes varasügisega, kui rahandusministeerium tegi oma viimase eelarveprognoosi, on suuremaks osutunud inflatsioon ning kasvanud energiahinnad. Sellest hoolimata ei näe erakonnad, et riigieelarvet ulatuslikult muutma peaks

Rahandusministeerium hindas oma varasügiseses eelarveprognoosis nii maksude laekumist, inflatsiooni kui ka üleilmseid energiahindasid.

Reformierakondlane Aivar Sõerd ütles, et sõltumatu eelarvenõukogu on juba viidanud mitmetele riskidele. Nii näiteks eeldas rahandusministeerium, et inflatsioon hakkab uuesti aastast langema ning Brenti toornaftahinnaks kujuneb järgmisel aastal 68 eurot. Tegelikkuses ei näita inflatsioon mingeid vaibumise märke ning ka nafta järgmise aasta hinda prognoositakse nüüd hoopis 90 euro kanti.

Sõerd peab siiski vähe tõenäoliseks, et eelarvesse mingeid muudatusi tehtaks.

"Kui me viimaseid andmeid vaatame, siis võibki öelda, et eelarvenõukogu viidatud riskid, mis seonduvad eeskätt inflatsiooni arenguga, on muutnud tõenäolisemaks. Aga see ei tähenda, et eelarvet hakatakse ringi tegema, sest lihtsalt on selline eelarve tegemise protsess ja ajakava," lausus ta.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees, keskerakondlane Erki Savisaar ütles, et valdav osa eelarvest on juba varem võetud kohustustega niikuinii paigas. Nii näiteks on pikalt ette prognoositud nii pensionid kui ka kaitsekulud.

"Tänases turbulentses olukorras tõmmata kogu eelarvele kriips peale ja alustada uuesti ei ole kindlasti mõistlik. Me ikkagi püüame eelarvega liikuda lõpuni ja kui tekib vajadus ja võimalus, siis kindlasti valitsus tuleb välja lisaeelarvega," lausus Savisaar.

Savisaar ütles, et näiteks tulude poolt pole eelarvemenetluse protsessis riigikogul võimalik muuta. Näiteks ei saa riigikogu eeldada, et makse laekub suurenenud inflatsiooni tõttu rohkem kui varasügisel prognoositud.

"See tuleneb riigieelarve seadusest ehk tulude poole paneb kokku rahandusministeerium, rahandusministeeriumi spetsialistid oma prognooside ja mudelite alusel, ja riigikogul ei ole õigust öelda, et see prognoos näiteks käibemaksulaekumises on vale ja me kirjutame siia hoopis mingisuguse teistsugune numbri. Me peame lähtume nendest numbritest, mis rahandusministeeriumist on tulnud," ütles keskerakondlane.

Savisaar lausus, et selleks, et kevadel läheks vaja lisaeelarvet, on vaja mingit suuremat kriisi, mille lahendamiseks enam reservidest ei piisa. See võib olla näiteks hüperinflatsioon. Täna ei pea riigikogu rahanduskomisjoni esimees siiski väga tõenäoliseks, et valitsus kevadel lisaeelarvega riigikogu ette tuleks.

EKRE esimees Martin Helme ütles, et riigikogu ei peaks praegu veel eelarvega midagi rutakat tegema, sest õhus on palju segadust ja ennustamatust. Vähemalt järgmisel aastal tagab suurenev inflatsioon riigikassale kindlasti ülelaekumise. Helme ütles, et kui valitsus ei tee järgmisel aastal just suuri erakorralisi kulutusi, siis ei juhtu eelarve vaates midagi hullu. Kevadist lisaeelarvet Helme pigem väldiks, sest see protsess on väga mahukas ja erakorraline.

Sotsiaaldemokraat Riina Sikkut ütles, et eelarve ümbertegemisel on pall eeskätt rahandusministeeriumi käes. Lisaeelarve vajadus sõltub Sikkuti sõnul palju ka koroonaviiruse levikust.

"Küsimus on selles, et kui kiiresti me saame kolmanda laine kontrolli alla, kas ja millal neljas laine tuleb. See, et viiruse kontrollimatu levik mõjutab väga paljude sektorite toimetulekut. Praeguseks on kõik see juba kolme laine üleelamiseks ära kulutatud. Seetõttu on ka surve riigil appi minna veel tugevam kui varem," ütles ta.

Poliitikutest ainukesena nägi selget vajadust eelarve ümber teha Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder. Ta ütles, et inflatsioon sööb ära õpetajate palga, energiahinda peab tarbijatele rohkem kompenseerima ning võib-olla läheb ka piiri kindlustamiseks vaja lisavahendeid.

"Olemasoleva eelarve mahu piires saame me kuluridasid ümber tõsta, see on üks võimalus. Teine on, koos erinevate maksuseadustega saab tulubaasi muuta, kas vähendada või tõsta. Ja kolmas võimalus on see, et valitsus võtab ja kaalutleb ja teeb lisaeelarve, kus täiendavaid tulusid saab arvestada, olgu need näiteks täiendav käibemaksu laekumine või täiendav taastuvenergiatasu laekumine või muud maksulaekumised. Arvata võib, et tulud on suuremad, sest inflatsioon on suurem ja majanduskasv on suurem kui planeeritud," ütles Seeder.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: