Läti president ERR-ile: seadusloome vajab täiendavaid hinnanguid

Foto: ERR

Läti president Egils Levits ütles ETV saatele "Välisilm", et mitte alati pole parlamendis vastu võetud seadused heal tasemel. Hinnatud juristina on ta pööranud teistest riigipeadest palju enam tähelepanu õigusriigi põhimõtete arengule ja öelnud sõna sekka seadusloomes. Läti presidendil on selleks täiendavad võimalused, mis ei vähenda parlamendi rolli seadusandjana.

Õhtune ja öine kodusistumise aeg on lätlaste jaoks küll läbi, kuid karme koroonapiiranguid tuleb jätkuvalt järgida. Ja kõige selle keskel, üsna teistmoodi, on lätlastel sel nädalal tulemas ka pikad pühad - tähistatakse oma riigi 103. aastapäeva.

Keeruline olukord ja enda töömured on küllap pannud paljusid mõtlema rohkem oma riigile, mis on hästi ja mis on halvasti. Ja ka sellele, kuidas ise toime tulla kuidas ise sellesse riiki panustada.

Kui räägime riigipea ülesannetest ja võrdleme Läti ja Eesti presidendi võimalusi ja rolle, siis näeme, et Läti presidendil on õigus algatada seaduseelnõusid ja president Egils Levits on seda võimalust ka üsna usinalt kasutanud.

"Seda võimalust peaks kasutama siis, kui on mõni oluline teema ja seimis pole selle vastu erilist huvi. Parlament on seadusandlik kogu ja peaks kõige olulisemate seaduste vajaduse ise ära tundma ja need ka vastu võtma. Kuid on juhtumeid, kus parlamendil huvi puudub ja sel juhul saab president esitada oma seaduseelnõusid," ütles Levits.

Levits rõhutas, et tegemist kavanditega, seimi pädevuses nende üle otsustada. "Võtta või mitte võtta vastu, suunata edasi parlamendi töösse või mitte. Nii et presidendil on täiendav võimalus seadusandluse vallas. Kuid, rõhutan - ainult täiendav," lausus ta.

Siiski on Levits algatanud nii mõnegi seaduseelnõu projekti. Presidendi initsiatiivil on seim vastu võtnud ajalooliste piirkondade seaduse, täpsustanud riigile olulisi tähtpäevi, nii on Lätis nüüd 15.oktoobril riigikeele päev, kuid muutnud ka elektroonilise meedia seadust, mille põhjal on vähendatud Venemaa telekanalite osakaalu pakettides, mida firmad vaatajaile pakuvad - see on nüüd 80/20 Euroopa Liidu ametlikes keeltes edastatavate programmide kasuks.

President Levits on seisnud ka ajalehtede ja raamatute madalama käibemaksu ning erameedia toetamise eest. Egils Levitsi peamisi lubadusi riigipeaks saades oli püüda parandada seadusandluse kvaliteeti ja üle kogu Euroopa hinnatud juristina on ta seda ka teinud. Muljetavaldav on teemade ring, kus president on avaldanud oma arvamust valitsusele ja parlamendile ning algatanud väitlusi.

President Levitsi soov on panna ka Lätis teiste riikide eeskujul tööle Riiginõukogu.

"See nõukogu ei asuks tööle mitte presidendi juures, vaid oleks iseseisev põhiseaduslik institutsioon. Paljudes Euroopa riikides - tõsi, mitte küll kõigis - Riiginõukogu töötab, andes parlamendile vastuvõetavate
seaduste kohta täiendavaid hinnanguid. Ja jälgib teemat pikaajalises vaates. Loomulikult tehakse seimis erinevate poliitiliste jõudude vahel pidevalt mingeid kompromisse. Ja nii juhtub, et mitte alati pole seadusloome kõrge kvaliteediga ega vasta riigi kaugemaile eesmärkidele. Seetõttu oleks hea, kui oleks institutsioon, kes annaks ses küsimuses oma seisukoha. Kuid, rõhutan - seisukoha, misjärel saab parlament otsustada, kas seda võtta arvesse või mitte või arvestada osaliselt. Riiginõukogu loomise idee on õhus juba pikka aega."

Levits tõdes küll aga, et talle tundub, et seim pole praegu valmis seda
heaks kiitma. "Mina aga igal juhul seda mõtet toetan," sõnas Levits.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: