Kõikide märkide järgi on Brexit toimunud, kuid Suurbritannia ja Euroopa Liidu vahel vaieldakse endiselt mitmete asjade üle - Prantsusmaa kalameeste, Iiri saare kaubandusküsimuste, Jersey saare elektrivarustatuse ja muu üle.

Kuigi Brexit näib Suurbritannia meedias ja poliitikas justkui lõppematu teema, on see ajalehe The Times poliitikatoimetaja Oliver Wrighti sõnul siiski hääbumas pelgalt kaubandusküsimuseks.

"Suur osa sellest on lõpetamata vaidlused kaubanduskokkuleppest, mis saavutati eelmise aasta lõpus. Ja ka lahkumisleppest, millele kirjutati alla juba 2019. aastal," rääkis Wright.

Seega ongi loogiline, et pärast nii suurte kokkulepete sõlmimist ilmneb asjaolusid, mida ette näha ei suudetud. Kuid enam kui viis aastat pärast referendumit on paslik küsida, kuidas Londonist see protsess paistab hiljutise kütusekriisi ja toiduainete kohatise defitsiidi tingimustes.

Mõttekoja Centre for European Reform ekspert Ian Bond tõdes, et mõned Brexiti järelmid on olnud pandeemia poolt varjutatud ja valitsus on saanud viidata koroonaviiruse mõjudele kui majanduslikule kahjule. "Aga kui pandeemia taandub, siis inimesed näevad aina enam, et need on Brexitile omased mõjud, mis mõjutavad tarneahelaid," sõnas Bond.

Oliver Wrighti sõnul on vaieldav, et Brexit põhjustas kumbagi neist. "Brexit võis teha asju hullemaks, aga ma ei arva, et Brexit üksi oli suur probleem. Tegelikult kütusepuudust ei olnudki. Oli puudujääk mõndades kütusejaamades, aga kohe kui inimesed kuulsid, et on kütuse puudus, siis läksid kõik bensiinijaamadesse, tankisid oma auto täis ja see muutus iseennast taastootvaks. Tarneahelatega on probleeme üle Euroopa ja maailma," lausus Wright.

Enne Brexitit oli Brüssel kõige halva võrdkujuks nii Suurbritannia meedia kui ka poliitikute kõnepruugis. Ent kuidas on nüüd pärast Brexitit? Kas ikka jääb Brüssel takistama kõike head, mille peale Suurbritannias tullakse?

Ian Bondi sõnul Brüssel on ideaalne vastane. "Ta on amorfne ja raskesti mõistetav tavalisele inimesele, kes ei tea kuidas ta töötab. Brüsseli bürokraate saab alati milleski süüdistada. Suurbritannia kindlasti jätkab Brüsseli süüdistamist asjades, millel pole Brüsseliga mingit seost," sõnas Bond.

Oliver Wright ütles, et Boris Johnson ja David Frost soovivad saavutada selle, et Brüssel ei saaks neid pikas plaanis kiusata. "Nad märgivad maha suhete tingimused praegu. Need tingimused on koostöö ja asjade tegemine, aga me ei kavatse istuda siin Euroopa lähedal oleval saarel ja lase Brüsselil endale öelda mida teha. Isegi siis kui me oleme Euroopa liidust lahkunud. Teatud osa nende retoorikast ja võitlustest on väga eesmärgipärased," lausus Wright.

Ian Bond märkis, et üks probleemidest on see, et Suurbritannia meedia ei saanud Euroopa Liidust hästi aru, kui riik selle liige oli. "Ma kahtlustan, et aja jooksul mõistavad nad seda veel vähem ning debatt Suurbritannias muutub aja jooksul veel vähem informeerituks."

Nagu Ian Bondi ja Oliver Wrighti seisukohtadest nähtub, on Londoni kosmopoliitse eliidi ja Suurbritannia euroskeptilise ajakirjanduse nägemused asjadest väga erinevad. Kuivõrd Brexiti referendumil ja pärast seda on domineerinud viimased, siis jääb küsimus, kas asjad on nüüd paremad?

Oliver Wrightil on sellele kahetine selgitus. "Inimesed, kes väitsid, et Brexit on täielik katastroof ja Suurbritannia majandus kukub kokku ja maailm ühes sellega, eksisid. Ka nende inimeste väited, kes nägid Brexitit imelise tulevikuna, kus kõik on särav ja kõik on rikkad, pole samuti tõeseks osutunud. Elu pole muutunud üldsegi nii palju kui inimesed arvavad, et see on," lausus Wright.