Valitsussektori eelarvepuudujääk oli 2,6 protsenti SKP-st

Raha.
Raha. Autor/allikas: Emilian Robert Vicol / Pixabay

Septembri lõpuks oli valitsussektori eelarvepuudujääki kogunenud 785 miljonit eurot, mis moodustas aastasest SKP-st 2,6 protsenti.

Võrreldes 2020. aasta septembri lõpu seisuga oli eelarve defitsiit 276 miljonit eurot väiksem, mis tuleneb rahandusministeeriumi teatel peamiselt suurenenud maksulaekumisest ning eelmise aastaga võrreldes väiksematest lisaeelarve kuludest.

Sotsiaalkindlustusfondide sektori ehk haigekassa ja töötukassa positsioon oli septembri lõpu seisuga positiivne, kuna haigekassa eelarve ülejääk on möödunud aastaga võrreldes kasvanud 63,7 miljoni euro võrra 106,1 miljoni euroni. Hea seisu põhjuseks on taastunud sotsiaalmaksulaekumine ning riigieelarvest antud tegevustoetus. 

Töötukassa eelarve puudujääk ulatus septembri lõpuks 26 miljoni euroni. Selle põhjus on aasta esimesel poolel olnud tavapärasest suurem töötuskindlustushüvitiste kulu ning palgatoetuse meede.

Samas 2020. aasta üheksa esimese kuuga võrreldes oli puudujääk 284,5 miljoni euro võrra väiksem, kuna palgatoetuse meede oli sel aastal mahult väiksem ning samuti kaeti osa kuludest riigieelarve lisaeelarvega. Positsioon on võrreldes augusti lõpu seisuga paranenud 4,4 miljoni euro võrra, mis tähendab, et tulud ületasid septembris kulusid.

Kohalike omavalitsuste eelarve ülejääk vähenes septembris 51,2 miljoni euro võrra 36,4 miljoni euro suuruse puudujäägini. Möödunud aastaga võrreldes on ülejääk 131,3 miljonit eurot väiksem peamiselt aktiivse investeerimistegevuse tõttu. Kuigi riik on eraldanud omavalitsustele üsna suures mahus investeeringutoetusi, saab neid raamatupidamises arvestada projektide lõppemisel. Ehk suurem miinus tuleneb poolikutest investeeringutest. Põhitegevuse tulem on sarnane eelmise aastaga.

Riigieelarve positsioonis on toimunud metoodiline muudatus, mis puudutab riigipoolsete teise samba maksete peatamist. Eurostat on andnud juhise, mille järgi tuleks seda käsitleda võlakohustusena erasektorile, mis tähendab, et kui varasemalt oli see arvestatud riigieelarve tuluna, siis nüüd seda niimoodi kajastada ei saa.

Võrreldes varasemaga on riigi raamatupidamises eelarvepositsiooni korrigeeritud eelmisel aastal -147,5 miljoni euro ning käesoleval aastal -205,5 miljoni euro võrra. Peatatud maksete kompenseerimine aastatel 2021-2024 on vastavalt positsiooni parandus võrreldes viimase prognoosiga. Septembris kompenseeriti peatatud maksed 80 miljoni euro ulatuses neile, kes teisest sambast lahkusid. Ülejäänutele kompenseeritakse maksed ja saamata jäänud tootlus 2023. ja 2024. aastal.

Valitsussektori eelarvepositsioon allsektorite lõikes. Autor/allikas: Rahandusministeerium

Toimetaja: ERR

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: