Perekond, kelle laps ei saa oma puude tõttu õppida üheski Otepää valla koolis ja jäi seetõttu ilma nn ranitsatoetusest, pöördus õiguskantsleri poole hinnangu saamiseks, kas vald kohtleb peresid võrdselt.

Õiguskantsler Ülle Madise leidis, et vallavolikogu määruse järgi koheldakse lastega peresid koolitoetuse määramisel ebavõrdselt.

"Vallavolikogu ei ole arvestanud puudega lapse õigust toetusele juhul, kui lapsel ei ole temast olenemata asjaoludel võimalik käia vallas asuvas koolis. Selline välistus on vastuolus igaühe õigusega olla võrdselt koheldud," seisis Madise seisukohas.

Nimelt maksab Otepää vald määruse kohaselt esmakordselt kooli mineva lapse toetust vanemale, kelle laps läheb Otepää vallas asuvasse kooli. Kui aga lapsele tema puude tõttu vallas sobivat kooli ei ole, siis pere ka ranitsatoetust ei saa.

Kuna esmakordselt kooli mineva lapse toetus on kohaliku omavalitsuse vabatahtlikult makstav toetus, on seetõttu omavalitsustel toetuse määramise tingimuste seadmisel lai otsustuspädevus.

Õiguskantsler aga leidis, et antud olukorras ei ole eristamine põhjendatud: "Erinev kohtlemine vabatahtliku toetuse määramisel on küll lubatud, kuid siiski ei järeldu sellest, et vanemat ja tema last võib erinevalt kohelda pelgalt lapse puude alusel, kui selleks pole ühtegi mõistlikku põhjust."

"Võrreldes puudeta või puudega lapse vanemaga, kellel on lapsele võimalik valida vallas asuv kool, koheldakse toetuse andmisel erinevalt vanemat, kelle lapsele ei ole puudest tingitud erivajaduse tõttu võimalik korraldada vallas asuvas koolis koolivälise nõustamismeeskonna soovituse kohast õpet."

Otepää vallavolikogu esimees Rein Pullerits möönis ERR-ile, et 2011. aastal loodud määruses on tehtud tema hinnangul kahetsusväärne viga, mis tuleks uuel vallavalitsusel ära parandada ja volikogul kinnitada.

"Volikogu määrus ei ole inimlik ja seda ütlesin ka õiguskantslerile," rääkis Pullerits. Ta leidis, et praegune olukord on selge märk sellest, kuidas kümme aastat tagasi ei osatud selliseid võimalusi märgata, kuid valla ametnikud peavad tegutsema määruse raames.

Seetõttu pidas Pullerits oluliseks senised tõekspidamised üle vaadata ja vastavad muudatused teha.

Ka õiguskantsler Ülle Madise leidis, et kohaliku omavalitsuse ülesanne on selliseid olukordi vältida ning palus volikogul vastav määrus viia põhiseadusega kooskõlla.

Pullerits avaldas lootust, et viga saab parandatud ning edaspidi selliseid olukordi enam ette ei tule. Viimase kümne aasta jooksul on Pulleritsule teada vaid paar juhtumit, kus laps on pidanud kooli minema väljapoole Otepää valda, sest nende koolid pole saanud pakkuda sobivat tuge.