ECDC: võimalik, et vajame arvatust suuremat vaktsineerimisega hõlmatust

Vaktsineerimine.
Vaktsineerimine. Autor/allikas: DoroT Schenk / Pixabay

ECDC hinnangul on Balti riikide suurim probleem madal vaktsineeritus. Eesti valitsus piiranguid leevendada ei plaani ja jääb koroonapassi nõudma pandeemia lõpuni.

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) peadirektor Andrea Ammon rääkis terviseameti pressikonverentsil, et Balti riikide puhul on praegu suurimaks probleemiks elanikkonna keskmisest madalam vaktsineerimisega hõlmatus võrreldes Euroopa Liidu keskmisega.

Ammon selgitas, et kogu Euroopas on praegu küllaltki keeruline olukord. "Näeme, et seda mõjutavad põhiliselt vaktsineeritusega hõlmatus, praeguse viiruse kõrge nakatumise määr, levik ja see, kas on rakendatud vajalikke meetmeid," sõnas Ammon.

Ehkki need Euroopa riigid, kelle vaktsineerimisega hõlmatus on allapoole EL-i keskmist, seisavad silmitsi haiglaravi vajavate inimeste arvu kasvuga, on haigestumine kasvanud ka kõrge vaktsineeritusega riikide hulgas.

"Võib olla nii, et meil on veelgi suuremat vaktsineeritusega hõlmatust vaja, kui oleme seni arvanud," tõi Ammon välja ühe võimaliku põhjuse.

Ta möönis, et vaktsiinide kaitse nakatumise eest väheneb aja jooksul, kuid siiani tehtud uuringud näitavad kõik, et kasutusel olevad vaktsiinid kaitsevad siiski väga hästi raske haigestumise ja surma eest.

Ammon selgitas, et uute vaktsiinide loomine on tekitanud palju kahtlusi ja küsimusi inimeste hulgas. Ta lisas, et vaktsiinide puhul on mitmeid asju teadmata ja need küsimused peavad kõik saama vastuse. Ammoni sõnul ei ole vaktsineerimata inimesed tingimata vaktsiinivastased ning nende kahtlusi tuleb mõista ja hajutada.

Kriitiline hetk ka saabuval talvel, kui koos koroonaga hakkab levima rohkem nakkushaigusi, teiste hulgas grippi.

"Me ei saa ennustada, mis juhtuma hakkab, kuid vaadates pandeemia edasist arengut, teame, et palju sõltub sellest, mida saame teha ära nende vaktsineerimisel, kes seda seni teinud pole," ütles Ammon.

Haigestumine võib veel pöörduda tõusule ning piirangute leevenemist oodata ei ole

Terviseameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma sõnul on nii nakatumine kui haigestumine koroonaviirusesse Eestis küll tugevalt langenud, aga senine langustrend on hakanud pidurduma.

Härma lisas, et praegu on vara öelda, kas tegu on tavapärase languse stabiliseerumisega või pöördub langus uuesti tõusule. See selgub täpsemalt järgmisel nädalal.

Ehkki haiglaravi vajadus väheneb, peab plaanilise ravi taastamiseks vähenemine jätkuma veel 4–5 nädalat.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik tõi välja, et Eestis on pidurdunud ka esimeste doosidega vaktsineerimine: "See näitab tõenäoliselt ohutaju vähenemist."

Samas rõhutas Kiik, et iga vaktsineerimata inimene on endiselt nii Eestis kui Euroopas väga kõrges riskis.

"Laiemat piirangute leevenemist kindlasti ei tule," sõnas Kiik ja täpsustas, et osad piirangud võivad jätkuda veel ka pärast 10. jaanuari. Ta tõi vaid välja, et kellaajaline piirang, mille kohaselt avalikud üritused ja tegevused peavad lõppema kell 23, vaadatakse iga kahe nädala tagant uuesti üle.

Samuti ei plaani valitsus Kiige sõnul kaotada koroonatõendit ja see jääb kehtima pandeemia lõpuni: "Selliste tõendite esitamise vajadus, kontrollimise vajadus ja vaktsineerimise vajadus ei ole kuhugi kadunud – need on tulnud selleks, et jääda."

Toimetaja: Karel Vähi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: