Läti järgmise aasta eelarve tulud on tänavusega võrreldes umbes miljoni euro võrra suuremad, kuid jäävad ikka veel oma väiksemale naabrile Eestile alla, moodustades kokku 10,66 miljardit. Kulutada plaanitakse aga 12,4 miljardit eurot.

Kõige enam – 131 miljonit eurot – suunatakse raha tervishoidu, sellest omakorda suurem osa onkoloogiahaigete raviks. Samas ei kompenseeri see kõik arstide ja õdede meelest ka nüüd, kriisiajal, paljude eelmiste aastate alarahastust. Palgatõusu on aga lisaks meditsiinitöötajaile oodata ka neil, kes ametis hariduse, sisekaitse ja kultuuri valdkonnas.

"Võime viimased 30 aastat jagada nelja arenguetappi. Esimene neist on iseseisvuse taastamise aeg, teine erastamise etapp, kolmas taasintegreerumise periood. Praegu asume neljandas arengujärgus, mida võiks määratleda kui majanduse ümberkujundamise aega," ütles Läti peaminister Krišjanis Karinš.

Tulumaksuvaba miinimum tõuseb uuest aastast 350, kuid alates juulist 500 euroni kuus. See omakorda suurendab ka 130 000 pensionäri sissetulekut. Ja lätlased jätkavad teatud valdkondades käibemaksu alandamist. Järgmisest aastast langeb senine, niigi väiksem 12-protsendine käibemaksumäär raamatute ja ajakirjandusväljaannete puhul viie protsendini ja see laieneb ka elektroonilistele väljaannetele.

Läti suurendab teadusvaldkonda suunatavaid investeeringuid – ligi 11 miljonit eurot on ette nähtud lisaks teadusuuringutele ka järelkasvu kaasamiseks.

"Maksude valdkonnas on olnud valitsuse eesmärk juba kolmandat eelarvet järjest vähendada tööjõumakse," ütles Läti rahandusminister Janis Riers.

Teistega võrreldes saavad enam raha keskkonnakaitse- ja regionaalarengu ministeerium peamiselt omavalitsuste tulude tõstmiseks ja ka transpordiministeerium.

Kõige suuremad väitlused järgneva kolme aasta eelarvepõhimõtete üle puhkesid üksikisiku tulumaksu ümber – kas suurendada praeguses 75-25 jaotuses omavalitsuste osa 80 protsendini, jättes riigile senisest vähem ehk viiendiku? Parlamendi enamuse toetust see ettepanek ei saanud.