Rootsi sai kolmapäeval esimest korda ajaloos naissoost valitsusjuhi. Anderssoni vastu hääletas vähem kui 175 parlamendisaadikut. Andersson pidi vältima olukorda, et 349-kohalises parlamendis ei hääletaks enamus tema vastu. 117 parlamendisaadikut hääletas Anderssoni poolt, 57 jäi erapooletuks ja 174 hääletas vastu.

Mõned tunnid peale ametisse kinnitamist esitas Andersson tagasiastumispalve. Põhjuseks eelarve mahahääletamine ja roheliste lahkumine koalitsioonivalitsusest. 

"Kehtib põhiseaduslik tava, et koalitsioonivalitsus peab ühe erakonna lahkumisel tagasi astuma," ütles sotsiaaldemokraat Andersson ajakirjanikele.

"Ma ei taha juhtida valitsust, mille legitiimsus seatakse kahtluse alla," märkis ta, lisades, et loodab hiljem saada sellele ametikohale uuesti valitud.

Parlamendis hääletas 54-aastase Anderssoni ametisse astumise poolt 117 seadusandjat, erapooletuks jäi 57, vastu hääletas 174 ja üks saadik ei osalenud. 

Rootsi süsteemi kohaselt ei vaja peaministrikandidaat parlamendi enamuse toetust, vaid, et enamus ehk vähemalt 175 ei oleks vastu. Rootsis on vähemusvalitsused tavalised.

Varem sel kuul sotsiaaldemokraatide juhiks tõusnud Andersson oli taganud endale teisipäeva õhtul Vasakpartei toetuse, olles lubanud tõsta kõige madalamaid pensione 1000 krooni võrra kuus.

Koalitsioonipartnerid rohelised ja Keskpartei olid oma toetust 54-aastasele Anderssonile kinnitanud juba varem.

Kuid Keskpartei teatas, et kuigi nad ei vastusta Anderssoni peaministrihääletusel, võtavad nad järeleandmiste tõttu vasakpoolsetele tagasi oma toetuse valitsuse eelarvelt.

Hoolimata sellest, et Rootsi on pikka aega seisnud soolise võrdõiguslikkuse eest, pole riigis kunagi olnud peaministriks naist. Kõigis teistes Põhjamaades – Norras, Taanis, Soomes ja Islandil – on valitsusi juhtinud naised.

Rootsi endine peaminister, sotsiaaldemokraat Stefan Löfven astus novembri alguses ametist tagasi. Andersson oli Löfveni valitsuses rahandusminister.