Koroonaaeg on pärssinud ka organidoonorlust

Foto: ERR

Eestis on puudus organidoonoritest, sest selle teema ümber liigub müüte, mida arstid proovivad ümber lükata. Samuti on organidoonorlusele negatiivselt mõjunud koroonaaeg.

Inimestel on lihtne võimalus hakata elundidoonoriks, andes nõusolekuks allkirja patsiendiportaalis digilugu.ee. Teinud on seda aga vaid veidi üle kahe protsendi täiskasvanud eestimaalastest, sest arstide sõnul on inimestel elundi loovutamise kohta palju eelarvamusi. Veebilehel elundidoonorlus.ee on doktor Virge Pall ümber lükanud mitu elundidoonorlusega seotud müüti.

"Umbusaldatakse elektroonilise allkirja andmist ja kardetakse ka seda, et tervishoiupersonal ei suhtu enam piisava tähelepanuga, kui see avaldus on tehtud, mis aga tegelikkuses kindlasti nii ei ole," ütles TÜ kliinikumi transplantatsioonikeskuse direktor Virge Pall.

Kahjuks on võimalikule organidoonorlusele oma jälje jätnud ka koroonahaigetest üle koormatud intensiivravipalatid. "Kui inimesel on surm tuvastatud mõnes tavaosakonnas või EMOs, siis võib olla juhtunud, et nad pole jõudnud intensiivraviosakonda selleks, et neid kasutada elundidoonorina," ütles Pall.

Jõhvilane Vladimir, kes juba 11 aastat on elanud doonorneeruga, kutsus üles inimesi elundidoonoriks registreerima. "Inimestele, kes võiks olla doonorid, ütlen, et elage kaua ja õnnelikult. Aga kui juhtub mingi õnnetus, siis milleks võtta endaga kaasa seda, mida enam vaja ei ole. Ja elus võib juhtuda ju kõike," sõnas Vladimir, olles tänulik doonorile, tänu kelle ta saab näha oma lapse sirgumist.

Eestis on doonorelundi ootejärjekorras üle 60 inimese. Üks organidoonor võib elu pikendada kuni kaheksal inimesel.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: