Ka Narva jõepiiri ajakohastamine nõuab vähemalt 20 miljonit eurot
Eesti idapiiri väljaehitamisel on eelkõige räägitud maismaapiirist, kuid ka Narva jõepiiri ajakohastamine nõuab vähemalt 20 miljoni euro suurust investeeringut.
Narva jõgi on 75 kilomeetri pikkune isetekkeline piirirajatis, mis tekitab näilise tunde, justkui oleks Kirde-Eestis piir paremini kaitstud. Seepärast ongi idapiiri väljaehitamise fookus olnud alati Kagu-Eestile suunatud.
Samas, nagu kinnitab politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektori asetäitja Egert Belitšev, on tegelikkuses Narva jõgi seiretehnikaga kaetud vaid 60 protsendi ulatuses, mis tähendab, et umbes 30 kilomeetri pikkusel lõigul pole piirivalvel ülevaadet, mis jõel tegelikult toimub. Isegi kui rikkumist märgatakse, ei pruugi patrull õigeks ajaks kohale jõuda.
Narva jõe ääres saab piirivalve kasutada vaid avalikke teid, sest viis aastat kavandatud patrullradadest pole seni meetritki ehitatud.
"Arvestades Narva jõe jõekäänakuid, jõeharusid ja kõike muud sellist, siis väga paljudesse kohtadesse läbipääs on äärmiselt raskendatud või sisuliselt võimatu. Mõningatel juhtudel, selleks et reageerida, oleme täna sunnitud tegema näiteks 30 või 40 kilomeetrise ringi," rääkis Belitšev ERR-ile.
Seiretehnikat on on küll paigaldatud, kuid kergema ligipääsuga kohtadesse.
"Need kaetud alad on just need kohad, mis on lihtsamini jälgitavad ja lagedamad alad, keerulisemalt lahendatavad kohad on hetkel ilma püsiva tehnilise valveta. Meil oleks vaja 15 seirepositsiooni juurde ja see tagaks, et kogu Narva jõgi oleks valve- ja seireseadmetega kaetud," märkis Belitšev.
Narva jõe turvaaukude lappimiseks, ehk valveseadmete paigaldamiseks ja minimaalse hulga patrullradade ehituseks on vaja vähemalt 20 miljonit eurot. Belitšev toonitab, et tegemist on terviklahendusega ja piirivalvele on oluline, et kogu idapiir oleks ühtlaselt kaitstud: "Ebaseadusliku rändega on nii, nagu iga muu asjaga, et kui sa ühes kohas teed piiriületuse keerulisemaks, siis alati leitakse need lihtsamad kohad ja ei saa öelda, et Narva jõgi oleks selline koht, kus ebaseadusliku rände riski ei ole."
Belitševi sõnul on PPA-l patrullradade ehituseks ja seiretehnika paigaldamiseks kriitilistesse kohtadesse kõik eeltööd ammu tehtud ja projekt ootab vaid rahastust.