Nõukogudeaegne süsteem takistab reisirongidel täiskiirusel sõitmist
Eesti Raudtee liigub edasi plaanidega võimaldada Tallinna-Tartu ja Tallinna-Narva liinidel lähitulevikus rongidel liigelda kuni 160 km/h. Praegu takistavad rongidel suurte kiiruste ülesvõtmist nii järsud kurvid kui ka nõukogudeaegne liiklusjuhtimissüsteem.
Eesti Raudteel on lähiaastateks suured plaanid. Eesti Raudtee ehitusteenistuse juht Riho Vjatkin sõnas, et Tallinna-Tartu liinil peaks 2024. aasta lõpuks vähim sõiduaeg olema poolteist tundi. Kõige väiksem aeg, millega 2026. aasta lõpuks oleks võimalik pealinnast piirilinna Narva jõuda on umbes tund ja 45 minutit.
Vjatkin sõnas, et see, palju tulevikus sõiduaeg konkreetselt väheneb, pole veel selge. Poolteise tunniga pealinnast ülikoolilinna jõudmine on tema sõnul tõenäoliselt liiga optimistlik mõtlemine.
"See sõltub konkreetselt sellest, kas me sõidame jaamadest ja tiheasutusest läbi 160 kilomeetrit tunnis. [...] Siin tuleb hinnata, kas sellistest tiheasustustest, nagu Jõgeva või Tapa 160 kilomeetrit tunnis läbi kihutada on üldse mõistlik. [...] Seda me veel täna hinnanud ei ole. Me oleme võtnud praegu eesmärgi sõita 160 kilomeetrit tunnis jaamade vahel," ütles ta.
Suuremad kiirused saadakse kolme liiki tegevustega. Esiteks on vaja õgvendada ehk sirgendada kurvid, mis praegu on kohati veel nii järsud, et seal saab sõita vaid kuni 100 kilomeetrit tunnis. Tallinna-Tapa-Tartu kurvide õgvendamine peaks Vjatkini sõnutsi kokku maksma minema umbes 47 miljonit eurot, Tapa-Narva suunal aga 11 miljonit eurot.
Reaalsete õgvendamistega Tallinn-Tartu ja Tallinn-Narva liinil peaks Eesti Raudtee alustama alles 2023. aastal. Praegu käivad eeltööd ning alles alustati esimeste projekteerimistega.
Eesti Raudtee juht Kaido Zimmermann ütles märtsis, et Tallinna-Tartu lõigul tuleb raudteed õgvendada enam kui 20 lõigul. Raudtee valmimise tähtaeg võib võõrandamisega tekkivate vaidluste tõttu aga venida. Zimmermann rääkis, et enamjaolt õgvendamine maa-ala mõttes suuri probleeme ei tekita ning mõnel pool jäetakse õgvendamine ära, sest seal on raudtee näiteks majale liiga lähedal. Kaarepere ja Tabivere vahele jääv lõik aga eeldab umbes 40 inimese käest raudteetrassi alla jääva maa ostmist.
Riho Vjatkin ütles, et juba praegu on Eesti Raudteele tulnud kirju, kus palutakse õgvendandamise asemel kaaluda muid alternatiive. Otseselt sellest, et keegi keelduks oma maad müümast, ei saa aga veel rääkida, sest võõrandamise protsess on alles ettevalmistusjärgus.
Tallinna-Tartu liinil on riigil plaan raudtee 2024. aasta lõpuks ka elektrifitseerida. Idasuunal on praegu elektriline kontaktvõrk vaid kuni Aegviiduni. Raudtee elektrifitseerimine võimaldab kasutusele võtta uued rongid, mis saabuvad Eestisse 2024. aasta lõpus ja mis saavad oma täiskiiruse kätte kiiremini kui diiselrongid. Vjatkin ütles, et praegu jõuab diiselrong kiiruseni 160 kilomeetrit tunnis alles 12 kilomeetri pärast.
Kolmandaks peab välja vahetama ka liiklusjuhtimissüsteemi ehk selle, mille järgi rongid raudteel sõidavad. Siia alla käivad nii foorid, ülesõidud kui ka suhtlemine dispetšeriga.
"Liiklusjuhtimissüsteem on meil kohati 1950. ja 1960. aastatest. Selle projektiga, mis lõpptulemina on täisdigitaalne ja mikroprotsessoritel põhinev liiklusjuhtimissüsteem, selle tööga me läheme paralleelselt samamoodi edasi," sõnas Vjatkin.
Majandusministeerium sõlmis Elroniga uue kümneaastase lepingu reisijateveo korraldamiseks, mille alusel peaks suuremate linnade vahel sõitma rongid vähemalt 10 protsenti liinibussidest kiiremini.
"Eelmisel kümnendil kahekordistus rongiga reisijate arv nelja miljoni pealt 8,8 miljonini. Järgmise kümne aastaga tahame tuua rongi taas kaks korda rohkem reisijaid, jõudes vähemalt 16 miljonini," ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas.
Uus leping jõustub 2023. aastast ja sellega kohustub Elron sõiduplaanist kinni pidama kolme minuti täpsusega ja väljuma graafiku alusel vähemalt 99,9 protsendil kordadest. Tallinna-Tartu, Tallinna-Narva, Tallinna-Viljandi, Tallinna-Paldiski ja Tallinna-Keila liinide sõiduaeg peab olema vähemalt kümne protsendi võrra kiirem kui seda sõitva liinibussi sõiduaeg.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi