Koroonaviirusega on haiglas 306 inimest

PERH-i koroonaosakond
PERH-i koroonaosakond Autor/allikas: ERR

Esmaspäevahommikuse seisuga on haiglas 306 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Neist 254 vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu, nendest omakorda 186 ehk 73,2 protsenti on vaktsineerimata ja 68 ehk 26,8 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.

Ööpäeva jooksul avati haiglates 33 uut haigusjuhtu. Suri seitse koroonaviirusega nakatunud inimest: 71-aastane mees, 79-aastane mees, 81-aastane naine, 86-aastane naine, 87-aastane naine, 88-aastane mees, 89-aastane naine.

Haiglas olevatest inimestest 37  on kolmanda astme intensiivraviosakondades ning 24 vajavad juhitavat hingamist. 

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 3999 testitulemust, millest 311 osutus positiivseks. Positiivse testi saanutest oli 206 vaktsineerimata ja 105 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.

Ööpäeva jooksul manustati 951 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 246. Tänahommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 171 176 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 59,1 protsenti.

Sule: Põhja regiooni haiglakoormus langeb stabiilselt

Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Urmas Sule ütles ERR-ile, et haiglakoormus langeb stabiilselt Põhja regiooni haiglates, kus on 143 koroonahaiget. Lõuna regioonis ei kipu koormus aga niivõrd kiiresti alla tulema. Seal on kokku 163 haiget. Viimase ööpäeva jooksul ongi kõige enam koroonahaigeid juurde tulnud Tartu Ülikooli kliinikumi ja Narva haiglasse.

"Üldhaigestumise stabiilne langus, mis selle foonil käib, annab meile aga ikkagi kindlust arvata, et ka haiglaravi vajadus sel nädalal peaks jätkuvalt langema ja see annab võimekust tegeleda haiglatel rohkem teise patsientidega, mis on ääretult oluline," ütles Sule.

Veel eelmisel esmaspäeval oli Eesti haiglates 445 koroonahaiget ehk 139 inimese võrra rohkem kui täna. Kaks nädalat tagasi oli haiglates aga tänasega võrreldes 238 inimest rohkem.

Sule ütles, et koroonaviiruse uus omikroni tüvi pälvib terviseametis täiendavat tähelepanu, kuid midagi veel selle suhtes ette võtta on liiga vara.

"Tegelikult informatsiooni on ikkagi suhteliselt vähe ja me teame, et sellel haigusel on ka selline positiivne pool. Siiamaani ikkagi arvatakse, et see võiks olla vähem tõsiseid haigestumisi tekitav. Aga see on väga esialgne arvamus," ütles Sule.

"Ma ei oska väga midagi muud teha kui sellises olukorras jälgida, mis toimub, sellepärast, et ette hakata ennustama või mõtlema, et mis juhtuda võib, ei ole praegu kõige mõistlikum. Praegu me oleme sellises faasis, et tuleb jälgida keskkonnas toimuvat," märkis Sule.

Toimetaja: Aleksander Krjukov, Johannes Voltri

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: