Viimase 14 päeva haigestumus vähenes kõikides maakondades keskmiselt 21 protsendi võrra. Kõige suurem oli langus Lääne-Virumaal (41,4 protsenti) ja Läänemaal (40,8 protsenti), Raplamaal (31,1 protsenti) ja Tartumaal (30 protsenti).

Nakatamiskordaja R on veidi tõusnud ehk 0,8 ja 0,9 vahele. R on kõikides regioonides veel alla 0,9.

Terviseamet prognoosib järgmistel nädalatel nakatumiste kerge languse jätkumist. Sel nädalal võib oodata keskmiselt 600 nakatunut päevas ja veidi üle 4000 nakatunut nädalas. Haiglaravi vajavate inimeste arv väheneb alla 400.

Hospitaliseerimist arvestava riskimaatriksi järgi on koroonaviiruse leviku riskitase veel kõrge ehk kaardil märgitud oranži värviga. Kuid epiidülevaatest selgub, et praeguste trendide jätkudes jõuame juba jõuludeks peaaegu madala riskitasemeni (roheline värv). Juba sel nädalal on lootus jõuda kollase riskitasemeni.

Omikroni tüve Eestis veel tuvastatud ei ole

Möödunud nädalal vähenes võrreldes üle-eelmise nädalaga haigete arv kõikides maakondades (välja arvatud Valgamaa, kus oli nädalaga vaid 2 protsenti) ning vanusrümades, välja arvatud 10–14 aastat. Haigestunute arv vähenes enim vanusrühmades 20–29 aastat ( langus 37 protsenti), 75–79-aastaste (langus 34 protsenti), 50–54-aastaste (30 protsenti) ning üle 80-aastased (29 protsenti).

Jõuluajal on palju üritusi ning kasvab ka kontaktide arv ning suureneb sisse toodud juhtude osakaal ja tähtsus. Arvestades teadmatust omikroni tüve suhtes, on oluline, et enne selle Eestisse jõudmist oleks haigestumine ja haiglahõive võimalikult madalal tasemel. See vähendab võimalikku survet haiglasüsteemile.

Omikroni tüve Eestis veel tuvastatud ei ole ning selle õigeaegseks avastamiseks on terviseamet rakendanud meetmeid riiki saabujate testimisele. Inimestel on võimalik end testida Tallinna lennujaamas, Tallinna sadamas ning Narva piiripunktis. Mööda maismaad saabunud reisijad saavad prooviandmiseks aja broneerida testimise kõnekeskuses.

Võrreldes üle-eelmise nädalaga suurenes nakatumine perekonnaringis (42,7 protsendilt 50,7 protsendile) ning nende hulgas, kes said nakkuse välismaal (3,4 protsendilt 4-le). Vähenenud on nende nakatunute osakaal, kes said nakkuse töökohtadel või tervishoiu- ja hoolekandeasutustes.

Nakatumiskoht jäi teadmata 669 juhul ehk 17,1 protsendil kõigist nakatumisjuhtudest.

Lapsed nakatuvad koolis aina vähem

Lapsed (0–19 aastat) nakatusid peamiselt perekonnas (52 protsenti). Oluliselt vähenes nakatumine õppe- ja lasteasutustes (33 protsendilt 5 protsendile). Nakatumispaik jäi teadmata 8 protsendil juhtudest.

Tööealised (20–69 aastat) nakatusid peamiselt kodus (50 protsenti), tööl (12 protsenti). Nakatumispaik jäi teadmata 21 protsendil juhtudest.

Eakad (üle 70 aasta) nakatuvad peamiselt perekonnas (tõus 28 protsendilt 48 protsendile), tervishoiu- ja hoolekandeasutustes (15 protsenti). Nakatumispaik jäi teadmata 21 protsendil juhtudest.

Enim sissetoodud haigusjuhte pärineb Soomest

Eelmisel nädalal nakatus 56 hoolekandeasutuse elanikku. 4 elanikku hospitaliseeriti ning surmajuhtumeid ei olnud.

Eelmisel nädalal saabus Eestisse 18 059 inimest, kes täitsid piiriületaja ankeedi.

Registreeriti 156 sissetoodud haigusjuhtu, mille osakaal moodustas 4 protsenti nakatumistest ja on olemas andmeid nakatumispaiga kohta. Võrreldes üle-eelmise nädalaga kasvas sissetoodud juhtude osakaal.

Sissetoodud haigusjuhud olid seotud reisimisega 27 riigis. Kõige rohkem haigusjuhte toodi sisse reisimisega Soomes (51 juhtu), Egiptuses (18), Rootsis (16) ja Saksamaal (10).

29. novembri seisuga oli haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus 69 aastat (nädal varem 71). 60-aastaste ja vanemate isikute osakaal oli haiglaravil patsientidest 75,5 protsenti.

Koroonasurmades ülekaalus vaktsineerimata inimesed

Eelmisel nädalal suri 55 inimest vanuses 41–98 aastat, kelle keskmine vanus oli 77,7 aastat. Neist olid vaktsineerimata 41 inimest (74,5 protsenti).

Vaktsineerimiskuur oli lõpetatud 14 inimesel (17 protsenti), kellest 12 olid vaktsineeritud Pfizeri vaktsiiniga. Ühel inimesel oli vaktsineerimiskuur pooleli. Kõikidel inimestel olid ka kaasuvad haigused.

Eelmisel nädalal manustatud 34 800 doosi vaktsiini, mida on 14,31 protsenti vähem kui üle-eelmisel nädalal (40 613 doosi).