"Eestis on praegu tegevusluba viiel apteegil. Kõige vanem neist, Apotheka Netiapteek, on tegutsenud juba aastaid, teised on alustanud tegevust üsna hiljuti," tääkis ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Ott Laius.

"2021. aasta kolmanda kvartali andmete alusel oli internetiapteekide kogukäive 1,5 protsenti üldapteekide kogukäibest ning interneti apteekidest väljastatud ravimite käive oli 0,5 protsenti ravimite käibest," sõnas Laius. Üldapteekide kogukäive oli mullu võrdluseks 435 miljonit eurot.

Ravimite müümiseks internetis omavad luba Apotheka kaubamärgi all Mustamäe apteek, Veerenni apteegi all Südameapteek, Azeta kaubamärgi all PharmaMint, Benu kaubamärgi all Nordic Pharmacy ja Aptevi kaubamärgi all Mai Apteek.

Benu veebiapteegi omanik Inge Meseki sõnul on praegust olukorda turul keeruline võrrelda varasemaga, kuna nende e-apteek on olnud avatud selle aasta algusest.

"Sarnaselt tavaapteekidega on ka veebiapteekides rohkem tööd külmetusperioodidel, mil inimesed soovivad osta nii endale kui oma lähedastele tooteid haiguste ennetuseks ja raviks," rääkis Mesek.

Veebiapteekide puhul torkab siiski Meseki sõnul silma, et apteegikülastajate vanus on füüsilise apteegiga võrreldes mõneti noorem. "Tulenevalt peamiselt e-apteegi ostuprotsessi tehnilisest poolest, mis vajab siiski varasemat tehnoloogiateadlikkust," selgitas ta.

Veebiapteek on ka vanemate inimeste seas aina populaarsem

E-apteegist retseptiravimite ostmiseks peab end identifitseerima ID-kaardiga või mobiilse lahendusega ja klient peab oskama teha internetimakset.

"Samas on meil aga olnud väga positiivseid näiteid vanemaealiste klientidega, kes on pärast apteekri poolt vestlusakna kaudu või telefonitsi peetud juhendamist oma retseptiravimid kenasti ostetud saanud," märkis Mesek.

Meseki sõnul on inimesi, kes soovivad osta ravimeid veebiapteegist, sest see on mugav, kuid teised soovivad saada nõu ravimite teemal näost näkku. "Kuna ravimite tarvitamine on väga oluline ja privaatne teema, siis on siinkohal väga paljud inimesed leidnud enda jaoks usaldusväärse apteekri, kelle juures käiakse ning kelle professionaalset nõu kuulatakse," rääkis Mesek.

Südameapteegi proviisor Kerli Vahari sõnul kasvab huvi e-apteekide vastu. "Kui alguses ehk natuke peljati või ei teatud, et e-apteegist saab muuhulgas osta ka retseptiravimeid, siis on näha, et kliendid muutuvad iga päev teadlikumaks ja vilunumaks," ütles ta.

Ka Vahar nendib, et keskmine klient on pigem noorem, kuid aina enam jõuavad selleni ka vanemaealised kliendid. "Viimaste hulgas oli ilmselt e-apteegi kasutamiseks määrav kevadine epidemioloogiline olukord, kus sooviti võimalikult vähe kontakte hoida. Muul juhul ehk ei olekski paljud teenust kasutama hakanud," rääkis ta.

"Igapäevasest tööst lähtuvalt on näha, et peamiselt soovitakse osta ravimeid oma alaealistele lastele või vanematele-vanavanematele," ütles Vahar.

Eesti Internetiapteegist saab osta käsimüügiravimeid, veterinaarravimeid, muid apteegikaupu ja ka  digiretsepti alusel retseptiravimeid, välja arvatud narkootilisi ja psühhotroopseid ravimeid ning anaboolseid steroide.

Apotheka e-apteegi juhi Jürgen Jänese sõnul on e-apteekide müük tavaapteekidega suhteliselt sarnane, kuid e-apteegist ostetakse näiteks rohkem delikaatseid tervisekaupasid, nagu rasedusteste. "Samuti ostetakse e-apteegist pisut rohkem apteegikosmeetikakaupu," märkis ta. Tema sõnul ostetakse aina rohkem e-apteegist ka retseptiravimeid.

"Meie a-apteegi tüüpiline klient on Tallinna naine vanuses 25-34 aastat, aga üldiselt katame ära kogu Eesti elanikkonna spektri," kirjeldas Jänese e-apteekide klientuuri.

"Tulevikku vaadates tundub üsna tõenäoline, et apteegid liiguvad muu kaubanduse trendidega samas rütmis: e- apteegi osakaal kogu turust kasvab," prognoosis Jänese.

Nii Vahar kui Mesek kinnitavad, et enim ostetakse e-apteegist toidulisandeid, vitamiine ja apteegikosmeetikat.

Kokku on Eestis 506 tegevusluba omavat apteeki. Käsimüügiravimite käive oli 2020. aastal 61 miljonit eurot.