Umbes 70 000 leibkonda ootab, et riik hüvitaks osa kallinenud energiahinnast. 1. detsembrist alates võivad omavalitsused koguda taotlusi neilt, kes soovivad, et riik nende energiaarved vähemalt osaliselt hüvitaks. Millal päriselt raha välja hakatakse maksma, sõltub riikliku registri arendusest ja sellest, kas omavalitsus on valmis taotlusi vastu võtma ka ilma registrita.

Millal hüvitisetaotlusi vastu hakatakse võtma, ei oska Tartu sotsiaalala abilinnapea Mihkel Lees veel öelda. Nimelt teatas riigihaldusministri määrus veel kolmapäeva hommikul, et omavalitsused peavad taotlusi menetlema spetsiaalses sotsiaalteenuste ja -toetuste registris STAR.

"Leiame, et keskvalitsuse poolt on see praktiline teostus kehvasti ette valmistatud. STAR ei ole selleks valmis. Omavalitsustele on öeldud, et see võiks saada valmis jaanuari alguseks," sõnas Lees.

Sotsiaalkindlustusamet kuulis umbes 100 000-eurosest arendusvajadusest 10. novembril. Täpsemad detailid pandi paika nädala eest. Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo kinnitas, et 1. jaanuariks saab töö tehtud.

"Ega me edasi lükata midagi loomulikult ei saa. Nii et tuleb siis oma tööd kuidagi optimeerida ja teha ka täiendavaid töötunde," ütles Riisalo.

Riigihaldusminister Jaak Aab, kes toetuse väljatöötamist veab, tänas kriitika peale kõiki asutusi, kes käed külge panevad. Ta märkis, et lisaks STAR-i arendamise kõrval kaaluti ka päris uue infosüsteemi ehitamist, kuid see võtnuks hulga rohkem aega.

"Tavaliselt selline toetuste väljaarendamine võtab vähemalt pool aastat. Meie oleme teinud kogu seadusandliku protsessi, kolm lugemist riigikogus, määruse väljatöötamise ja kooskõlastamise, kõik mehhanismid ja valemid. See kokku on kestnud täpselt kuu," rääkis Aab. "Rekordkiirusel on kõike seda tehtud."

Omavalitsused võivad ka varem alustada

1. detsembri hommikul allkirjastas Jaak Aab uue määruse, mis võiks tempot veel juurdegi lisada. Selle järgi ei pea omavalitsus STAR-i arendamise järel ootama ning võib soovi korral taotlused kasvõi kohe vastu võtta.

"See muudatus tekkis sellepärast, et rahandusministeeriumil jäi see detail kahe silma vahele, et STAR-i arendusega jõuame me valmis hiljemalt 1. jaanuariks," rääkis Riisalo.

Jaak Aab nende sõnadega päriselt ei nõustu. Tema sõnul oli see juba varem teada, et inforegistri arendamine võtab aega. Aga vastne määrusemuudatus tehti selleks, et omavalitsuste võimalusi avardada. Kusjuures Aabi teada võib arendus juba paari nädalaga lõpule jõuda.

"Aga ma usun küll, et enamus siiski ootab selle STAR-i rakenduse ära," tõdes Aab. "Lihtsalt see on mitmekordne töö, kui hakata oma keskkondi välja nuputama või teha seda kuskil kirjalikult põlve otsas."

Kui STAR päriselt valmis saab, peaks need omavalitsused, kes varem alustavad, kõik andmed ja otsused registrisse ümber kirjutama. Mihkel Leesi sõnul Tartu veel kaalub, kas oodata registri arengut või ehitada toetuste menetlemiseks oma Exceli-põhine süsteem.

"Kui keskvalitsus ütleb välja, et nüüd on pall kohalike omavalitsuste käes, isegi, kui keskvalitsus ei ole kõiki vajalikke ettevalmistusi ära teinud, siis see surve inimeste poolt ju omavalitsustele võimalikult kiireks menetlemiseks tuleb," ütles Lees. "Ja seetõttu ka Tartus me üritame nii-öelda põlve otsas selle menetlemisega peale hakata."

Tartu loob kümme uut ametikohta

"See on riigi poolt väga kehvasti ette valmistatud start tervele iseenesest üllale eesmärgile," jätkas abilinnapea, ning märkis, et inforegistri viibimine pole ainus kitsaskoht.

Tartu ootab taotlusi umbes 5000 leibkonnalt.

"Selleks on vaja vähemasti Tartu linnal värvata juurde uusi inimesi. Meil on juba küsitud linnavalitsuselt luba moodustada kuni kümme uut ametikohta, mida me siis järjest täitma hakkame," ütles Lees.

Jaak Aabi sõnul on tööjõuvajadusega arvestatud ning omavalitsuste kulud maksab riik kinni. "Töö sisu peaks tänaseks päevaks selge olema," lisas Aab.

"Tahaks väga ka seda, et keskvalitsuse poolt tuleks omavalitsuste töötajatele korralik alguskoolitus, et saaks teada, kuidas see menetlus peaks välja nägema. ja pärast ka jätkukoolitused," ütles seepeale Mihkel Lees.

Nii ametnikke kui oma taotlust ette valmistavaid inimesi peaks aitama rahandusministeeriumi kodulehel olev kalkulaator.

"Ja ka siin oleme juhtinud ministri tähelepanu mitmetele muredele, mis võivad muuta kalkulaatori ebatäpseks ja selle kasutamise mõnevõrra segaseks," märkis Lees.

Asju, mis võiks paremini olla, loetleb Lees paar minutit järjest. Nii näiteks peab kalkulaatorisse sisestama leibkonna keskmise sissetuleku.

"Aga samas see kalkulaator ei selgita, milliste kuude sissetulekuid peab selle keskmise arvutamisel aluseks võtma. Siit võib tekkida kohe esimene viga ja ka Tartu linn pole täpselt aru saanud, mille keskmist peaks arvutama," sõnas Lees ning jätkas: "Energiaühikuid ei saa teisendada kilovatt-tundide ja megavatt-tundide vahel. Kaugküttepakkuja leidmine on keerukas. Näiteks Tartu linnas on Ilmatsalu alevik, mille kaugküttepakkujat sealt ei leia."

Kalkulaatori järgi ei sünni otsust, selle peab tegema omavalitsus, kuid Leesi hinnangul võib vigane abivahend jätta inimesele vale mulje selle kohta, kas ta saab toetust ja kui suurt toetust tal maksab oodata.

"Eks me ikka täiustame seda kalkulaatorit," kinnitas Jaak Aab, kelle sõnul tegid kalkulaatori valmis ministeeriumi ametnikud. Ministeerium täiendab jooksvalt ka kodulehe infot.

"Nii, nagu oskasime, nii ka selle tegime. Me ei tellinud eraldi IT-arendust, mis oleks võib-olla samuti mitu kuud aega võtnud."