"Reformierakonna valija on harjunud, et erakond teab täpselt, mis on eesmärk ja mida tuleb selle saavutamiseks teha. Ootus juhtimisele on selge joon ja tulemused. Hetkel näitavad erinevad sotsioloogilised uuringud, et umbes kolmandik varasemast Reformierakonna valijabaasist tajub olukorda - "Houston, we have a problem," laenates 1995. aastal linastunud Apollo 13 filmist," ütles Kukk ERR-ile.

Kuke sõnul on olnud valijate ootused juhtimisele suuremad kui käega katsutavad tulemused.

Lisaks üldisele rahuolematusele tervisekriisi lahendamisel ei näe potentsiaalsed valijad Kuke hinnangul valitsust tervikuna ühtse meeskonnana.

"Kindlasti on siin osa süüd ka Jüri Ratasel, kes n-ö eemalt vaatajana kaikaid kodarasse loobib ja näib olevat sellest huvitatud, et see valitsus paistaks kehvem kui eelmine laadakaravan EKRE-ga. Kui Keskerakonnas on otsustaja Ratas, siis tuleb ta valitsusse tuua. Kui ta seda ei soovi, siis tuleb valitsusse tuua need, kes valitseda ja vastutada soovivad," sõnas Kukk.

ERR küsis Kukelt, kuidas ta kommenteerib endise peaministri ja Reformierakonna juhi Andrus Ansipi teravat kriitikat Kaja Kallase aadressil.

"Võib-olla sõnumi esitamise toon oleks pidanud olema rõõmsameelsem, aga faktides on Andrusel õigus. Olukorra ilmestamiseks – Eesti Vabariik ei ole suutnud terviseametile juhti leida pea pool aastat. Kas te kujutaksite ette, et pronkssõduri kriisi ajal oleks olnud kaitsepolitsei amet ilma juhita?" vastas Kukk.

Uut juhti Kuke sõnul Reformierakond siiski ei vaja. "Reformierakonnal on täna juht olemas ning usun, et ta annab endast parima, et olukorda parandada.
Erakonna liikmed ja valijad on andnud praegusele Reformierakonna juhile mandaadi ning see tähendab ka 2023. aasta parlamendivalimiste tulemuste eest vastutamist. Olen endiselt lootusrikas ning keegi ei oota erakonna esimehelt vähemat kui valimisvõitu," sõnas Kukk.

Kui peale 2023. märtsivalimisi valijate poolt antud hinnang on oodatust kehvem, siis meil erasektoris oleks iseenesest mõistetav, et juhi kohale tehakse konkurss, erakonnas tähendaks see ilmselt uue juhi valimisi.

Vastates küsimusele, milline peaks olema Reformierakonna lähenemine reageerides hinnatõusust tulenevatele probleemile, vastas Kukk, et turumajanduses valitsusel absoluutsed hoovad hinnatõususid mõjutada puuduvad.

"Küll aga on võimalik esmareaktsioonina mitte inimesi vallamaja ukse taha saata toimetuleku toetust küsima, paljudele võib see mõjuda alandavalt. Positiivne on, et üle 100 miljoni euro maksev elektrihinna kompenseerimispakett on vastu võetud ja loodetavasti saab see ilma tõrgeteta rakendatud. Kahtlemata oleks riigil teoreetiliselt võimalusi ju veel: elektriaktsiisi ja taastuvenergiatasude vähendamine," lausus Kukk.

Kukk töötas alates 2011. aastast Reformierakonna peasekretärina. 2015. aastal osutus Kukk riigikokku valituks ja sai Reformierakonna fraktsiooni aseesimeheks.

2016. aasta suvel esitas Martin Kukk avalduse riigikogu mandaadist loobumiseks, et asuda tegutsema erasektoris ettevõtjana.

Kukk kandideeris ka sügisestel kohalike omavalitsuste volikogude valimistel Tallinnas Kristiines ja sai 320 häält. Kukk sai Tallinna linnavolikogu liikmeks.

Praegu on Kukk Reformierakonna lihtliige.