RB iga Balti riigi raudteeosa haldab tulevikus eraldi ettevõte

Kuna Leedu ei ole valmis Rail Balticu haldamiseks ühist ettevõtet looma, valmistab ekspertgrupp mudelit, mille järgi saaks kolm ettevõtet ühte raudteed võimalikult tõhusalt majandada. Leping, mis aitaks raudteed võimalikult tõhusalt ja kliendisõbralikult hallata, valmistatakse ette 2025. aastaks.

2019. aastal valmis põhjalik, ligi 600 lehekülje pikkune analüüs, kus jõuti järeldusele, et Rail Balticu raudteed, kui see ükskord valmib, peaks haldama kolme riigi ühisettevõte.

"Seal on süsteem kõige õhem. Teoorias on seal kõige lihtsam mingeid asju korraldada. See oligi teoreetiline mudel, kuna sarnast praktikat mujal maailmas väga ei ole, kus läbi kolme riigi ühte taristut samaaegselt tuleb hallata," rääkis Rail Baltic Estonia raudteeinfrastruktuuri projektijuht Heigo Saare.

Ühisettevõttest ei saanud aga asja. Leedukad teatasid, et nende raudteetaristut lubab seadus hallata vaid kohalikul ettevõttel.

"See on seotud ka julgeolekuteemaga ja selline haldus ühest organisatsioonist polnud Leedu puhul vastuvõetav," märkis Saare.

Niisiis hakkab iga Balti riigi raudteeosa haldama eraldi ettevõte. Need sõlmivad põhjaliku raamlepingu, kus pannakse paika nii tasustamine, klientidega suhtlemine kui hooldusküsimused. Sel aastal tuli kokku riikidevaheline ekspertgrupp ja 2025. aastaks peaks kõik detailid selgeks saama. Põhiprintsiipides on ühine arusaam leitud.

"Esiteks siis see, et RB-le peaks kliendi vaates olema võimalik siseneda läbi ühe akna. Piltlikult üks keskkond, kus saab läbilaskevõimet taotleda, võrgustiku tingimusi vaadata, et oleks kogu info ühest kohast kättesaadav. Sealhulgas kogu opereerimise pool ja reeglistik. Et ei ole võimalik seda kuidagi killustada. Ja samamoodi hooldustsüklid ja teenuse tase peab olema trassiüleselt ühesugune."

Heigo Saare tõdeb, et eesseisev töö pole kergete killast. Tema sõnul on eesmärk kogu administratiivne osa üles ehitada nii, et see oleks klientidele ehk veoettevõtjatele võimalikult mugav.

"Et opereerimine oleks takistusteta, et kasutajad ei tunneks riigipiire. Me usume, et see on võtmekoht, kus haldusmudeli keerukus ei sega selle head toimimist."

Raudtee kasutamiselt saadav tulu jõuab plaanide järgi sellesse ettevõttesse, mille hallatavatel rööbastel parajasti sõidetakse. Samas raudteetaristu hooldamisel proovitakse võimalikult palju koostööd teha.

"Kindlasti tuleb mõelda teisiti sellistest tavapärastest mõttemallidest. Mina usun küll, praegu, nähes, kuidas ekspertgrupp sisuliselt töötab, et tuleviku teenus on igati kaasaegne ja ei ole ülemäära bürokraatiat."

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: