Matiku tunnid toimuvad kolmapäeviti ja sel korral õpetavad kaheksandikud neljandates klassides ristküliku pindala arvutamist. Aga kõigepealt räägitakse, kus seda igapäevaelus vaja läheb, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Võimalus noorematele tundi anda mõjub õpilastele arendavalt ja mõtted võivad liikuda tulevase ameti poolegi.

Matik algas õppeaasta alguses.

"See on päris põnev olnud. Meil on erinevaid asju sellega olnud. Me oleme saanud arvutis teha, programmidega teha asju, näiteks on meil olnud Exceli tabelid ja siis me oleme kaunistanud kooli," kirjeldas 8. klassi õpilane Alisandra Kask.

Teistmoodi õpetamise vajalikkusest on palju räägitud ja nüüd asus Ülejõe kool seda rakendama.

"Õpilased küsivad, miks me peame midagi õppima, miks me õpime matemaatikat, miks keemiat. Aga küsima peaks selliselt, et miks praegu näiteks lume peale soola loobitakse. Oluline olekski, et õppimisel oleks mõtestatus ja eluga seotus," selgitas Ülejõe kooli direktor Margus Veri.

Matik on õppeaine, kus ei ole etteantud valemeid. Vajalik on oskus oma teadmisi rakendada, andmeid analüüsida ja valmidus meeskonnatööks.

"Matik on start-up Eesti hariduses. Sellised julged sammud Ülejõel. See tähendab, et oleme otsustanud õpetada vajalikke asju natuke teistmoodi. Kui me tahame õpilastele kaasa anda neid oskusi-teadmisi, mis neile elus edu toovad, siis on tarvis, et need teadmised-oskused saaksid ka rakendatud," rääkis kolmanda kooliastme juht, tehnoloogiaõpetaja Kalmer Kivi.

Nii ei saa õpilane 3D printerit kasutama hakata, kui vastavad oskused puuduvad. Niisamuti ei saa eelnevate teadmisteta laserlõikuriga midagi valmis teha. Ja kui lapsed üldiselt oskavad arvutit kasutada, siis see pole päris see.

"Nende jaoks on internet rohkem meelelahutuslik ja tööriistana nad seda kasutada väga hästi ei oska. TikTok ja sellised asjad on neile väga tuttavad, aga kui peab vormistama dokumenti või internetist mingit tarvilikku informatsiooni otsima, siis seda nad ei oska," tõdes matiku projektijuht Kert Kaljusaar.

Matiku projektiga seoses pöördus direktor Tallinna ülikooli poole.

"Ja kuna meie jaoks on matemaatika midagi suuremat kui lihtsalt faktide-algoritmide kogum, mida on vaja õigel ajal reprodutseerida, siis me olime kindlasti nõus Pärnu kooli aitama. Toimib, aga kindlasti on vaja veel palju õppida, katsetada ja sellest teistele rääkida," ütles Tallinna ülikooli matemaatika didaktika lektor Jüri Kurvits.