Nimele vaatamata asutasid selle väikese küla Donbassis üheksateistkümnenda sajandi lõpus hoopis sakslased. Miks panid sakslased selle asula nimeks Berliini asemel New York?

"Asi on selles, et ühe sakslase abikaasa tahtis kolida New-Yorki, aga tema ütles: "Ma ehitan sulle ise  Ukrainasse New Yorgi." Siin hakkas tööstus õitsema ja sellepärast nad tulidki siia ning rajasid selle asula," rääkis kohalik elanik Sergei.

Nõukogude ajal nimetati New York ümber Novgorodskojeks, kuid selle aasta suvel taastas Ukraina parlament küla ajaloolise nime. Enne NSV Liidu lagunemist elas külas rohkem kui 13 000 inimest  ning enamik neist töötas suures fenoolitehases. 2014. aastal elas külas umbes 10 000 inimest, aga see arv väheneb pidevalt.

"Siin ei ole tööd. Kõik käivad Kramatorskis, Konstantinovkas, Družkovkas," rääkis kohalik Zarif. Külas asuvas tehases töötab väga vähe inimesi. "Ma lähen siit ära, kas Venemaale või kuskile Ukrainasse," sõnas ta.

Küla asub rindejoonest vaid mõne kilomeetri kaugusel. Kuidas mõjutab sõda tavaliste newyorklaste elu? "Nii ja naa, kord paremini, kord halvemini. Kui ei jää tule alla, siis on parem, kui jääme, siis oleme mures," ütles külaelanik Valentina.

Zarifi sõnul sõidavad külast läbi sõjaväeautod. "Enam midagi ei toimu. Sõjaväelased käivad poodides automaatidega. Tule alla jääme harva. Horlovka ja Donetski poolt on vahel midagi kuulda," ütles ta.

"See pole enam sihtmärk, sest siin on fenoolitehas. Kui see saab pihta, siis terve küla lendab õhku. See on ju keemiatehas. Üks kord said tehase puhastusseadmed pihta, kogu taevas oli must," rääkis kohalik Sergei.

Pärast ajaloolise nime taastamist rajati külla ajaloo- ja kultuurikeskus "Ukraina New York." Tekkis lootus, et nimi "New York" aitab tuua siia investeeringuid.

"Kui oleks rahulik aeg, siis mingi huvi võib-olla tekiks. Praegu on sellest aga raske rääkida, sest käimas on sõda. Ma ei tea, kas see annab külale midagi juurde või mitte. Võib-olla siiski annab," rääkis Sergei.