NATO välisministrite kohtumine Riias tõi toetust ka Balti riikidele

Möödunud nädalal Riias peetud NATO välisministrite kohtumisel kõlasid toetusavaldused Ukrainale ja Valgevene hukkamõist, kuid tõenäoliselt mõistetakse nüüd paremini ka Balti riikide julgeolekuohte.

Võib ju arvata, et poliitiliste tippude jaoks pole vahet, kus nende lennuk maandub ja millisesse saali politseieskort neid sõidutab, kuid seekord, NATO välisministrite kohtumisel, nagu ka 15 aasta eest NATO tippkohtumise aegu, oli Lätit koos teiste Balti riikidega üle maailma märgata nii sõnas, pildis kui ka mõtetes.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg oli Riias koguni neli päeva ning muidugi on oluline Riiast õhkunud tunne, et me oleme siin, me oleme teiega.

Lätlased said tipptasemel kohtumiste korraldamisega väga hästi hakkama. Ja kui vaatame tulemusi, siis kindlust sai Euroopa Liidu välispiir, NATO esindatus Balti riikides. Kindlust sai see, et NATO on ühtne nii Ukraina teemadel kui ka Valgevene tekitatud hübriidsõja suhtes. Arutati esimest korda üldse nii põhjalikult NATO uut strateegilist kontseptsiooni ja väideldi ka Afganistanist lahkumise analüüsi üle, mis on NATOs samuti koostamisel.

Läti juhid ütlesid pea igal kohtumisel, et NATO kohalolek Balti riikides peab veelgi suurenema. Ja see, et Riias asub NATO strateegilise kommunikatsiooni keskus, on Lätis kohapeal väga hästi tunda, sest selle juht Janis Sarts on üks riigi tuntumaid arvamusliidreid.

"Leiame, et NATO keskus on väga vajalik ja seda tuleb veelgi tugevdada, et saaks pöörata uutele ohtudele rohkem tähelepanu," rõhutas ka Läti president Egils Levits. 

"Kui Venemaa või Valgevene plaanisid nende ohtudega lõhestada Euroopa Liidu või NATO riike, siis näeme, et toimuv on pigem vastupidine. Oleme koondunud tihedalt kokku," märkis Läti peaminister Krišjanis Karinš.

"Oleme suurendanud NATO reageerimisjõude rohkem kui 40 000 võitlejani. Saame neid vajadusel kiiresti kasutada. Korraldame ka rohkem õppusi. Teeme NATO-s tihedat koostööd, seismaks vastu mistahes ohtudele kogu alliansi jaoks, kuid eriti selle idaosale, mis hõlmab ka Balti regiooni," rääkis NATO peasekretär Jens Stoltenberg.

"NATO on täiendavalt moodustanud neli paljurahvuselist lahingugruppi Lätis, Leedus, Eestis ja Poolas, toetamaks heidutust pärast Venemaa 2014. aasta invasiooni Ukrainasse," rääkis USA välisminister Antony Blinken.

NATO välisministrite kohtumise eel oli Riias ka Euroopa Komisjoni president, kinnitades, et Euroopa Liidu idapiir saab tuge.

"Läti on vastanud Valgevene hübriidrünnakule humaanselt, aga kindlalt. Euroopa Liit on jätkuvalt teie poolt. See on meie jaoks väga tähtis," ütles Ursula von der Leyen.

Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis "Näeme Venemaa ja Valgevene sõjalises liidus üha kasvavat probleemi. See tähendab, et olukord on muutunud [Valgevene] eelmise aasta valimiste järel ebastabiilsemaks ja [Vene president Vladimir] Putin kasutab seda oma mõju suurendamiseks Valgevenes.

Ukraina ja Gruusia välisminister olid Riias samuti kohal ning ukrainlased võtsid kokku, mida nad NATO-lt ootavad.

"Esmalt tuleks Venemaale anda selge poliitiline sõnum, et võimaliku sissetungi korral Ukrainasse satuvad nad keerulisse olukorda. Teiseks tuleks kasutada majanduslikke mõjutusvõimalusi ning kolmandana näeme sõjalise ja kaitsekoostöö hoogustamist Ukrainaga," rääkis Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba.

NATO uue strateegilise kontseptsiooni aruteludel keskenduti Venemaa rolli määratlemisele, Hiina kasvavale mõjule ning küber- ja hübriidrünnakute tõrjumisele.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: