"Põhiseadusega kinnitatud vorm on ajale jalgu jäämas," tõi keskerakondlane Marko Šorin välja probleemkoha, mis puudutab presidendi valimisi Eestis.

"Meie süsteem on selline, kus väike osa valimiskogu liikmeid saab välistada, kellest saab president – see on minu arust presidendivalimiste juures lausa nii-öelda väärkasutust võimaldav nüanss."

"Meie tänane välistav süsteem – ma praegu kommenteerin küll teiste inimeste mõtteid – oli alguses selleks, et välistada võimalus Arnold Rüütlil presidendiks saada, hiljem selleks, et Savisaart eemal hoida. Ma ei hakka nüüd tänases poliitikaelus aktiivselt tegutsevate inimeste nimesid enam tooma. Selline välistav süsteem on minu arust veel kõige ebademokraatlikum."

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi (RE) leidis, et president aga tuleks ära valida valimiskogus ja selle saaks garanteerida kehtetute sedelite välistamisega.

"Selleks tegelikult on üks väga lihtne lihtne lahendus: needsamad tühjad ja rikutud sedeleid tuleks jätta kõrvale nii-öelda kehtivate sedelite arvust ja siis probleemi ei teki," sõnas Kivimägi.

"Hääletamisest osavõtnuks ei pea lugema igaüht, kes on lasknud sedeli valimiskasti. Mõeldav on osavõtuks lugeda üksnes valimiseelistuse avaldamine ehk lähtuda kehtivate sedelite arvust, jättes tühjad ja rikutud sedelid arvestamata."

Šorin peab aga küsimust oluliseks ka riigikogu maine seisukohalt: "Riigikogu nägu kaotamata maine päästis see, et me suutsime teises voorus ära valida Alar Karise. Kui riigikogu ei oleks seekord suutnud presidenti ise ära valida, siis oleks rahvas juba nõudnud, et mida te seal teete, kui te ei suuda presidenti valida ei viis aastat tagasi ega nüüd."

Toomas Kivimägi sõnas, et tema põhiseaduskomisjoni esimehena leiab, et Eesti on ikkagi põhiseaduse mõtte kohaselt parlamentaarne vabariik, kus tegelikult ikkagi esindusdemokraatia domineerib otsedemokraatia üle.

"Ühest küljest, kui on tegemist vabariigi presidendi otsevalimisega, siis tegelikult kas ei peaks olema ka vabariigi presidendil oluliselt suurem võim, kuivõrd rahval tekib ootus, et ta on saanud nii suure rahva mandaadi, ja siis pärast tekib pettumus, et mandaat on suur, aga võimu vähe," selgitas Kivimägi.

Lisaks ütles Kivimägi, et põhiseaduskomisjoni istungil, kus eelnõu esitleti, jäi talle mulje, et eelnõu algatajad ei pea esialgu oluliseks käsitleda võimujaotuse vahekordi, kuid ei välistata, et seda võiks teha kunagi hiljem.

"Minu isiklik arvamus on siiski see, et need peaksid koos käima," leidis Kivimägi. "Mitte niimoodi, et teeme täna vabariigi presidendi otsevalimise ära ja pärast hakkame talle võimu juurde sättima."

Šorini sõnul on aasta enne riigikogu valimisi ideaalne aeg alustada läbirääkimisi ja luua diskussioon. See kohustaks järgmist riigikogu koosseisu juba eelneva info põhjal küsimusega tegelema.

"Mõned erakonnad ongi ennast varem kinni kirjutanud, et meie ei toeta otsevalimisi, ja sellest lähtutakse nii küsimusi esitades või siis ka tulevaste kõnede pidamisel, aga nüüd see arutelu võimaldab revideerida ka erakondade programme," selgitas ta.

Šorin lisas, et eelnõu esitajad on seisukohal, et presidendile ei ole vaja anda juurde võimu. Samuti ei ole arutluse all olnud võimalus presidendi amet üldse kaotada.

Isamaa fraktsiooni liige Aivar Kokk aga leidis, et ka otsevalimiste korral ei saaks presidenti tegelikult valida inimesed: "Presidendi valib ajakirjandus, ajakirjandus otsustab, kes on see õige inimene ja kui seda pidevalt räägitakse, siis nii, nagu kunagi üks näitleja ütles, et hakkadki uskuma, et sa oled kõige parem."

"Kõikidel kordadel on saadetud prügikasti, ükskõik kes on sellega välja tulnud, Lennart Meri isegi oma ametiaja lõpul ja nii edasi," leidis EKRE saadik Peeter Ernits.

"Mul on selline tunnetus, et seekord toimuvad mingisugused muutused," sõnas Šorin vastuseks Ernitsa küsimusele, kas on võimalus, et seekord suudetakse eelnõule saada ka riigikogu toetus.

45 saadikut esitasid eelnõu põhiseaduse muutmiseks, et presidenti saaks valida rahvas otsevalimiste teel. Kandidaate saab esitada, kogudes vähemalt 10 000 allkirja. Kandidaatide esitamise ajavahemik on alates 60 päeva enne valimisi ning lõpetades 40 päeva enne valimispäeva.

Ettepanekut toetavad keskerakonna ning EKRE saadikud ja fraktsioonitu Raimond Kaljulaid.