Tallinna Ühisgümnaasiumis saab Eesti ja Soome hümni laulda nii, et alustatakse eesti keeles ja lõpetatakse soome keeles. Soome päeva peetakse seal igal aastal tavaliselt Soome iseseisvuspäeval. Tegemist on ühega viiest koolist, kus õpitakse juba põhikoolis teise võõrkeele ehk B keelena soome keelt, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Siin on lausa 40 aastat õpitud. Alustati vaikselt Nõukogude ajal ja nüüd me oleme ainus kool Eestis, kus lapsed 6. klassist alates kohustuslikus korras soome keelt õpivad," ütles Tallinna Ühisgümnaasiumi soome keele õpetaja Karola Velberg.

Soome suursaadik Eestis Timo Kantola rääkis, et Eestis elab umbes 7500 soomlast ja registreeritud on umbes 4000 Soomega seotud ettevõtet, mille seas on ka ühe mehe omi.

"Suhtlemist Soome ja Eesti vahel on väga palju. 70 000 eestlast elab või töötab Soomes, aga ka muu suhtlemine on väga tihe," ütles Kantola.

Õpilaste hinnangul on soome keelt mõnus õppida, sest tihti saab toetuda eesti keelele ja soome läheduse tõttu saab seda ka keelekeskkonnas kasutada.

"Kui ma olen Soomes käinud, siis ma rääkisin seal kassamüüjatega soome keeles ja see oli väga tore. Mu ema töötab soome keeles ja ta räägib hästi palju soome keelt. Vahepeal lõbu pärast me hakkame soomes keeles rääkima," rääkis Tallinna Ühisgümnaasiumi õpilane Stella Elbrecht.

Tema koolivend Robin Meringo lisas, et soome keele oskus tuleb kasuks ka arvutimänge mängides. "Kui ma mängin näiteks arvutimänge sõpradega, siis mul on palju soome sõpru ja arvutimängus meil on isegi tekkinud oma terminid, mida me kasutame, mingid soome keele slängid" lausus ta.

Kuigi Helsingi on Tallinnast vaid 80 kilomeetri kaugusel ning lisaks töökohtadele võiks Soome paeluda ka edasiõppimise võimalustega, on soome keele õppijate arv viimase kolme aasta jooksul pisitasa vähenenud.

Eelmisel õppeaastal õppis gümnaasiumis ja põhikoolis soome keelt kokku 1189 õpilast, paar õppeaastat varem oli neid pea 130 võrra rohkem.

Põhikoolis õppis eelmisel õppeaastal soome keelt 156 last, aasta varem oli neid 206. Teist võõrkeelt valitakse enamasti vene keele ja saksa keele seast.

Karola Velberg ütles, et nende kõrval võiks veel kolmanda võõrkeelena olla soome keel.

"Kooli juhtkonnad, direktorid, õppealajuhatajad võiksid mõelda selle peale, et selline võimalus võiks olla. Me oleme täheldanud, et huvi saksa keele vastu on vähenemas, pigem huvi vene keele vastu tõuseb. Miks mitte proovida ka soome keelt sinna juurde pakkuda, võib ju kolm valikut olla?"

Saksa keelt õppis eelmisel õppeaastal teise võõrkeelena ligi 4700 õpilast, vene keelt peaaegu 40 000.