Isamaa tahab elektritarbijatele 250-miljonilist maksusoodustust

Helir-Valdor Seeder
Helir-Valdor Seeder Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Opositsiooniline Isamaa andis riigikogu menetlusse eelnõu, mis näeks ette väikeettevõtetele ja kodumajapidamistele riiklikult reguleeritud elektrimüüki, mille CO2 kvoodi maksumus kompenseeritaks riigieelarvest. Partei hinnangul viiks see ettepanek riigieelarvest 250 miljonit eurot aastas.

Isamaa reformiplaan näeks ette, et Eesti suuremad elektritootjad saaksid kohustuse müüa elektrimüüjatele elektrit universaalteenuse raames riiklikult reguleeritud hinnaga. Universaalteenuse elektri tootmiseks vajamineva CO2 kvoodi maksumuse kompenseeriks riik eelarvest tootjatele.

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et selliselt oleks tarbijatel võimalik valida, kas osta elektrit reguleeritud hinnaga või jätkata börsilt elektri ostmist. Samas ta tõdes, et ei ole kuigi tõenäoline, et inimesed ostaksid CO2 kvoodiga toodetud elektrit turult, võrreldes kvoodivaba reguleeritud elektriga.

"Praeguste prognooside kohaselt jah, kui kvoodi hind on üle 80 euro tonn ja see kompenseeritakse, siis on tõenäoliselt väga raske odavama börsihinnaga müüa. Aga ei saa välistada, et börsihind on mingil hetkel ka null," ütles Seeder.

Elektritootjad vähendaksid Isamaa eelnõu kohaselt börsile pakutava elektri osakaalu vastavalt mahule, mida müüakse tarbijatele universaalteenusena elektribörsi väliselt.

Isamaa ütleb, et riiklikult reguleeritud elektrihind võiks olla tarbijale 50 eurot megavatt-tunni kohta ja CO2 kvoodi kompenseerimine võtaks riigieelarvest 250 miljonit eurot. Lisaks väheneksid potentsiaalselt ka eelarvesse laekuvad Eesti Energia dividendid ja neilt tasutav tulumaks.

Muudatusest võidaksid peamiselt suuremad väiketarbijad, näiteks elektri või õhksoojuspumbaga kütjad.

Seeder ütles, et on just mõistlik, et suuremad tarbijad ka rohkem võidavad.

Seedri sõnul on Isamaa mõte just anda suurematele elektritarbijatele rohkem toetust. "Meie mõte on ikkagi kõrget elektrihinda hüvitada, mitte lihtsalt raha laiali jagada," rääkis Seeder. "Kes rohkem elektrit tarbib, see saab tõesti rohkem kasu sellest ja kes vähem tarbib, see saab vähem kasu, kui nii võtta. Võrreldes praegusega. Vähem kahju ja rohkem kahju. Erineval kujul."

"Aga see on ju ka praegu nii. Ega see ei muutu. Kes ostab börsihinnaga, kes tarbib rohkem, see maksab rohkem ja maksab ennast surnuks ja ei suuda praegu üldse tasuda ja seesama üks väike pensionär, kes elab väikses toas ja väga vähe energiat tarbib, tema maksab ka täna vähe. See on ka kõige õiglasem, proportsionaalselt elektritarbimisega," ütles Seeder.

Võrdselt tarbijatele toetuse maksmise mõtet Seeder ei toeta.

"See ei oleks ju seotud üldse elektri tarbimisega. See kaotaks igasuguse motivatsiooni ka tarbimist vähendada. See siiski säilitab justnimelt ka selle motivatsiooni, et kes ikka rohkem tarbib, sellel on siiski ka kohustus rohkem maksta. Ja mingisugune motivatsioon kulusid optimeerida säilib. Kui see ei sõltu üldse elektri tarbimisest ja kõigile jaotatakse kõike võrdselt, siis pole mittemingisugust motivatsiooni," märkis Seeder.

Seeder rääkis, et partei arutas ka parteis elektrile maksimumhinna kehtestamise üle.

"Me arutasime, et kehtestada mingisugune hinnalagi ja siis hakata seda lihtsalt kinni maksma proportsionaalselt. See on alternatiivne võimalus. Aga me leidsime, et selline valikuvõimalus on siiski paindlikum ja mõistlikum kui otse lihtsalt hinnalae kehtestamine," rääkis Seeder.

Reguleeritud elektrimüük väiketarbijatele ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega.

Euroopas on väiketarbijate elektrihindadele regulatsioon kehtestatud mingil kujul Leedus ja Prantsusmaal.

Toimetaja: Huko Aaspõllu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: