Kallas ütles pärast kohtumist, et ärevad ajad suunavad senisest veel tihedamale koostööle. Tema sõnul arutas ta oma kolleegidega Aleksandr Lukašenko režiimi ohjeldamist, samuti seda, kuidas vastata Venemaa üha ründavamatele sõnumitele.

"Näeme lisaks vaenulike sõnumite kasvule ka Venemaa aktiivsemat sõjalist tegevust  Ukraina suunal. Me ei aktsepteeri seda, et üks autoritaarne riik sõjaliste võtete ja jõuga ähvardamise kaudu üritab sundida Ukrainat oma otsuseid muutma – näeme soovi Euroopat jõuga või selle ähvardamise kaudu mõjusfäärideks jagada. See on lubamatu ja moraalselt kõlbmatu poliitika. Ja seda tuleb Venemaale ka selgelt mõista anda," kommenteeris Kallas.

Pärastlõunal suundus peaminister Leedu–Valgevene piirile Medininkai kandis, et kohtuda Leedut abistavate Eesti politseinike ja piirivalvuritega. Praeguse ESTPOL5 meeskonna ülesanne on Leedu-Valgevene piiril majutuskeskuse valve ja piiriseire droonide abil.

"Kuulsin täna Leedus korduvalt tänusõnu Eesti politseinike ja piirivalvurite professionaalse töö kohta. Oleme olnud Leedus abiks kriisi algusest peale ja see on väärtus omaette, võimaldades koguda kogemusi kriisi eri etappides," ütles peaminister.

Kaja Kallas, Krišjanis Karinš ja Ingrida Šimonyte arutasid ka üleatlantilist koostööd, NATO idatiiva edasist tugevdamist ja koostööd Euroopa Liidus. Muu hulgas kõneldi energiahindadest.

"Kasvavad energiahinnad sunnivad meid tegutsema kiiresti. Balti riigid peavad koos muu Euroopaga ühiselt pingutama, et suurenda enda varustuskindlust ja kiirendama uute elektrivõimsuste turule toomist," toonitas Kallas.

Ta lisas, et elektrihinna šokid ei tohiks kujuneda uueks normaalsuseks ja on arusaadav, et inimesed ja ettevõtted ootavad valitsustelt kindlustunnet. "Pean oluliseks, et energiahindade kasvu arutab EL-i Ülemkogu Brüsselis järgmisel nädalal. Tõstatan teema ka seal," lisas peaminister.

Leedu peaminister Ingrida Simonyte avaldas aga heameelt, et piirkondlikes julgeolekuküsimustes mõtlevad kolm Balti absoluutselt ühte moodi. Ühtlasi kutsus ta Euroopa Liitu ja NATO-t muutuma oma otsuste vastuvõtmisel praktilisemaks.

"Me püüdleme selle poole, et Euroopa Liit ja NATO kui meie julgeoleku peamised tugisambad oleksid seda ka praktikas nii juriidiliste otsuste vastuvõtmisel, praktiliste otsuste tegemisel kui ka julgeolekuolukorra tugevdamisel regioonis," sõnas Simonyte.

Kolme riigi peaministrid vahetasid infot ka koroonavastase võitluse ja vaktsineerimise kohta.