Taani peaminister kaitses minkide hukkamist

Mink ehk ameerika naarits.
Mink ehk ameerika naarits. Autor/allikas: Patrick Reijnders / Wikimedia Commons

Taani peaminister Mette Frederiksen kaitses neljapäeval parlamendikomisjoni ees oma valitsuse mullust ebaseaduslikku otsust tappa uue koroonatüve leviku hirmus kõik karusloomakasvatustes peetud mingid.

"Me pidime kahjuks langetama aasta tagasi otsuse kõik mingid tappa. See oli õige otsus," ütles Frederiksen.

"Minu silmis oli otsustava tähtsusega, et me kiirelt tegutseks," lisas peaminister.  Frederiksen väitis, et sai otsust langetades aru selle laastavast mõjust karusnahatööstusele.

Taani oli veel eelmise aasta novembrini maailma juhtiv minginaha eksportija, kuid siis otsustati tappa kõik 15-17 miljonit looma, sest uuringute põhjal mõnel mingil leitud koroonaviiruse variant võinuks tulevaste vaktsiinide mõju nurjata.

Parlamendikomisjonil tuleb välja selgitada, kas peaminister Mette Frederiksen teadis, et minkide hukkamise käsk ei ole seaduslik. See tuli ilmsiks, kui tapatalgud juba käisid, ja põllumajandusminister astus seetõttu tagasi.

Valitsusel oli tookord õigus käskida mingid tappa vaid nende seitsme omavalitsuse karusloomakasvatajatel, kelle farmidest oli mutatsiooni leitud.

Tagantjärele sõlmiti kokkulepe, mis muutis valitsuse otsuse seaduslikuks, ja läbi viidi üleriigiline mingitapp, nagu algul kavas.

Parlamendi erikomisjon on aprillist alates valitsuse otsust ja kõiki sellega seotud dokumente üksipulgi uurinud ning otsustusprotsessiga seotud isikuid küsitlenud.

Komisjon otsustab, kas viia asi erikohtusse, mis langetab otsuseid ametisolevate valitsusliikmete tegude kohta.

Frederiksen on kinnitanud, et ei teadnud, et tema otsus on ebaseaduslik, ja rõhutanud, et see lähtus tõsisest riskihinnangust.

Oktoobris selgus, et Frederikseni toonased tekstisõnumid on kustutatud, mis seadis tema väited kahtluse alla. Peaministrikantselei väitel kustutatakse sõnumid julgeolekukaalutlustel 30 päeva pärast saatmist. Kaugeltki kõik ei ole selle selgitusega leppinud.

Erinevalt Covid-19 delta- ja omikronvariandist on minkidelt leitud variant kadunud. Mõni nädal pärast loomade hukkamist Põhja-Jüütimaal, kuhu olid karusloomafarmid koondunud, kuulutati mutatsioon hävitatuks.

Taani parlament võttis hiljem vastu erakorralise seaduse, mis keelas 2021. aastal karusloomade kasvatamise. Seadust pikendati 2022. aastani, mis andis sellele tööstusharule sisuliselt surmahoobi.

Mink ehk Ameerika naarits on ainuke loom, kes teadaolevalt võib nii Covid-19-sse nakatuda kui ka seda inimesele edasi anda, seetõttu olid mingid pandeemia ajal erijälgimise all.

Parlamendikomisjon peaks oma töö tulemused teatavaks tegema 2022. aasta aprillis.

Toimetaja: Karl Kivil

Allikas: BNS/AFP

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: