Sule: koroonasse haigestumise langus on peatunud, kasv tuleb Harjumaalt

Urmas Sule.
Urmas Sule. Autor/allikas: ERR

Kui viimastel nädalatel on koroonahaigete arv vähenenud, siis paaril viimasel päeval on langus peatunud ning proportsionaalselt enam on haigestumus kasvanud Harjumaal, rääkis terviseameti kriisistaabi meditsiinijuht Urmas Sule. Haiglakoldeid nagu on praegu Viljandis ja Jõgeval, on aga raske ära hoida, lisas ta.

"Praegu oleme olukorras, kus viimaste nädalate või isegi kuu jooksul on olnud stabiilne Covidi-haigete haiglaravi vajaduse langus. Aga viimastel päevadel on see pigem stabiliseerunud ja haiglaravi vajadus on isegi karvavõrra kasvanud. Nii et langusfaas on möödas, oleme äraootavas seisus," ütles Sule.

"Kui vaadata andmeid, milline [on olukord] haiglates ja regiooniti, siis on näha, et kui eelmisel nädalal või isegi natuke enne seda oli haigestumus liikumas Ida-Virumaa suunas – Narva ja selle ümbrus olid eelkõige nakatumise kasvuga – siis viimased ööpäevad näitavad, et Harjumaal on tegelikult proportsionaalselt rohkem nakatunud kui varem oli võrreldes teiste maakondadega," rääkis Sule.

Positiivne on siiski see, et kolmanda astme intensiivravi vajadus on väiksem, kui see oli eelmistel aegadel, lisas meditsiinijuht.

Haiglakolded Viljandis ja Jõgeval

Sule sõnul on praegu kaks koldehaiglat Viljandi ja Jõgeva haigla. "Just need ongi meil praegu kaks koldehaiglat."

Tema sõnul tegelevad haiglad sellega, et haiged oleks isoleeritud ja need, kes vajavad sümptomaatilist ravi, oleks ka ravitud.

"Tänahommikuse seisuga on patsiente, kes on haiglas nakatunud või on haiglas nende nakkus tuvastatud, neid on 74 ja patsiente ja kes on hospitaliseeritud Covidi diagnoosiga, neid on 200," ütles Sule.

Sule: haiglasisest nakatumist on raske ära hoida

Haiglasiseste nakatumiste korral hospitaliseeritakse haiged negatiivse testiga, aga paari päeva pärast on test osutunud positiivseks. "Selliseid juhtusid on imeraske ära hoida," tunnistas Sule.

Küsimusele, milliseid meetmeid peaks rakendama, et haiglakoldeid ära hoida, ütles Sule, et palju enamat, kui praegu tehakse, on keeruline teha.

"Rakendame haiglates ettevaatusmeetmeid kordades kõrgemal tasemel, kui need on riigis. Aga sellise haigusega, milles on patsient on kõige nakkavam kaks päeva enne sümptomite avaldumist, on alati risk, et keegi võib läbi lipsata ja sajaprotsendiliselt me ei suuda haiglaid riigist isoleerida. See oleks teoreetiliselt võimalik, aga see ei ole inimlikult ja ühiskondlikult vastuvõetav," tõdes ta.

Sule sõnul ei saa ka öelda, et Covidisse nakatumise risk oleks ainult väiksemates haiglates: "See on sama moodi avaldunud ka suuremat haiglate puhul ja me peame endale aru andma, et meil on spetsiifilisi osakondi, näiteks psühhiaatria osakondades nakkuse sisse tulemine. Me ei saa riski nulli viia."

"Loomulikult me püüame rakendada kõikides haiglates meetmeid nii hästi kui võimalik, aga ma ei julge arvata, et see potentsiaalne haiglasisene nakkus oleks võimalik väga madalale viia," märkis ta.

"Ideaal oleks see, kui patsiendid, kes tulevad haiglasse, oleksid mingis isolatsioonitsoonis, ei puutuks teistega kokku, aga kõikide haigete puhul seda realiseerida on ääretult keeruline. Siis me peaksime väga oluliselt oma ravivõimekusi vahendama ja see tähendab tegelikult seda, et teised haiged peale Covidi-haigete jääksid üldse abita," rääkis Sule.

Tallinnas jätkavad Covidi-patsientide ravi kolm haiglat

Sule sõnul arutasid Tallinna haiglate esindajad eelmise nädala lõpus, kuidas omavahel tööd korraldada, kui Harjumaale jätkuvalt uusi Covidi-haigeid lisandub.

"Lepiti kokku, et jätkatakse sellises formaadis, et nii Ida-Tallinna, Lääne-Tallinna kui ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla ravivad Covidi-haigeid. Selline põhimõtteline otsus on tehtud," märkis ta.

Küsimusele plaani kohta lõpetada Ida-Tallinna keskhaiglas üldse koroonahaigete ravi, tunnistas Sule, et selline plaan oli, kuid hetkel on see päevakorrast maas. "Tänast olukorda silmas pidades ei olnud see kahjuks realistlik," märkis ta.

"Meil on tehtud plaanid, kes, kuidas ja millistel tingimustel oma võimekusi de-eskaleerida. Loomulikult oleks ideaalne olukord Eestis selline, kui me saaksime Covidi-haigeid põetada ainult nakkusvooditel ja intensiivravivooditel. Aga sinna on veel pikk tee minna," ütles Sule.

Küsimusele, kui palju peaks vähenema koroonahaigete arv haiglates, et saaks rakendada skeemi, et neid ravitakse ainult nakkusosakondades, vastas Sule, et selliseid haigeid peaks olema alla 100.

Samas sõltub see ka haigestunute regionaalsest jaotusest – kus haigestumist rohkem on ja kas on ka riigisiseseid kolderegioone. "Et kui need on olemas, siis me peame reageerima teistmoodi," lisas ta.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: